Pärastlõunal kogunes rohkesti rahvast Põltsamaa kalmistule. Herbert Kuurme haual pidas mälestuspalve EELK assessor, Tartumaa praost Joel Luhamets, kellel oli võimalus aastaid Herbert Kuurme kõrval teenida ka Põltsamaa kogudust. “Ta oli kõikjal, tundis kõikide vastu huvi. Jumal oli andnud talle tarkust ja väärikust,” meenutas Joel Luhamets Herbert Kuurmet, kes alates 1939. aastast oli pühendanud ennast Põltsamaa kogudusele.
Herbert Kuurme fenomen
Kalmistult suundus rahvas kirikusse, et olla mõtetes armastatud kirikuõpetajaga tema sünniaastapäeval ning ühtlasi elada kaasa tema mälestusfondi loomisele. “Tema nimes pole minevikku, vaid laiendatud tulevik,” leidis Põltsamaa koguduse praegune hingekarjane Markus Haamer, kes siinses koguduses tööle asununa on tajunud, et Põltsamaa koguduse elujõud on rajatud läbi aastate just Herbert Kuurme isikule. Tema tahtel ja soovil kirikut varemetest üles ehitada oli erakordne võim, tema elustiil ja inimesetunnetus on aidanud inimestel aegadele vaatamata kiriku juurde jääda. “Herbert oli südamega kirikuõpetaja, üks neist, kes selle eest hea seisis, et eesti kirik säiliks ja et jätkuks neid, kellele oma töö üle anda,” ütles Markus Haamer ning avaldas lootust, et loodaval fondil on hea tulevik. “Et see, keda toetatakse, võiks tunda, et teda on kirikuelule vaja,” leidis ta.
Põltsamaalt pärit Ameerika väliseestlaste esindaja Endel Reinpõld, kes on ka nii New Yorgi Pauluse koguduse kui ka Eesti Abistamise Komitee esimees, oli üks fondi asutamise idee elluviijaid. “Idee on ühelt teiselt endiselt põltsamaalaselt Heino Puhkilt, ärge mind kiitke,” pidas ta vajalikuks lisada. Ameerikas elavad endised põltsamaalased pidasid mõtte elluviimist oma südameasjaks, aga et neid seal maal suhteliselt väheseks on jäänud, kippus asi soiku jääma. Siis aga tuli neile teade Tartu Kultuurkapitali juhatajalt Ülle Koppelilt. Selgus, et Tartu Kultuurkapitali juurde on võimalus fondi luua. Hiljuti kaheksakümnendat sünnipäeva tähistanud Endel Reinpõllul on veel tänagi silme ees pilt, kui ta enne sõjaväkke minemist Herbert Kuurme juures leeris oli. “Olen kaua-kaua võõral maal olnud, aga Põltsamaad pole küll unustanud. Mul on kaks passi taskus,” ütles ta.
Rahvalähedastele õpetajatele
Herbert Kuurme vanim poeg Jaan Kuurme, kes enda sõnul on praegu vanim elus olev sündinud Kuurme, tunnistas, et fondi loomine vahepeal venis ja ega pere selle ettevõtmisega kiirustanudki. “Isa meelespidamiseks pole meile just vaja fondi,” leidis ta. “Väliseestlased tunnevad ilmselt meie ühiskonnakorda aga paremini. Eelkõige tänu neile on nüüd meil austav võimalus fondi asutada. Loodan, et isa oleks selle poolt olnud,” ütles Jaan Kuurme ning meenutas oma isa pühendumust oma töösse, eriti kiriku ülesehitamise aastatel.
Ülle Koppel selgitas, et Herbert Kuurme mälestusfond on Tartu Kultuurkapitali juurde loodud järjekorras kahekümne esimene fond. Fond on mõeldud toetuseks nii usuteaduskondade üliõpilastele kui ka lõpetanutele, kes paari-kolme ametis oldud aastaga on suutnud ennast näidata pühendunud vaimulikuna. “Nad peaksid olema rahvalähedased, sõbralikud, koguduses omainimestena hinnatud,” kirjeldas Ülle Koppel. Niisugune just Herbert Kuurme oligi.
Mälestusfondi asutamise lepingule kirjutasid alla Herbert Kuurme lesk Asta Kuurme, pojad Jaan Kuurme, Tõnis Kuurme ja Mart Kuurme, tütar Tiina Sarjas, Ülle Koppel, Endel Reinpõld, Joel Luhamets ja Põltsamaa linna esindajana abilinnapea Tiit Kulu. Esimesed panused tegid Eesti Abistamise Komitee New Yorgist ja Herbert Kuurme lapsed. Fond on avatud ja annetusi võivad sinna teha kõik, kel soovi. Haldajaks jääb Tartu Kultuurkapital.
VAIKE KÄOSAAR
