Inglased ütlevad, et kui ei oska või ei julge millestki rääkida, kõnele ilmast. Põllumajanduse käekäigu üle arutledes on aga vist kliimast rääkimine täiesti põhjendatud. Kui sõbralik või vaenulik on tänavune ilm põldudele?
Nii pikka ja jahedat öökülmadega kevadet kui tänavu mina oma 43-aastase põllumehepraktika ajal ei mäletagi. Ma pole kunagi näinud, et suvistepühadeks pole kask lehte läinud ja pole, mida tuppa tuua. Sellist aega polegi meeles.
Teravilja kasvatamiseks peaks tänavune aasta aga üsnagi hea olema see sai mullas kaua juurduda. Arvan, et see tuleb teraviljale iseenesest kasuks. Mõtlen, et ka rapsiaasta tuleb võrdlemisi keskmine. Paljugi oleneb aga ilmadest sügisesel koristusperioodil. Eks taevas ole aktsionär, kes ilmastiku oma äranägemise järgi reguleerib.
Millises järgus on maatööd praegu teie põllumajanduslikus kuningriigis Essa Reinu talus?
Külvi oleme jõudnud lõpetada. 400 hektarile sai külvatud teravilja ja 65 hektarile rapsi. Praegu kestab kivikoristus ja varsti algab keemiline umbrohutõrje. Arvan, et see töö läheb lahti juba järgmisel nädalal. Ega pikka pidu enam pole. Peagi jõuab kätte ka silotegemise aeg. Tööd on ju põllumehel alati.
Te olete hästi tuttav sotsialismiaegse plaanimajanduse iseärasustega. Kuivõrd peab aga plaanima, arvestama ja kalkuleerima nüüdisaja põllumees?
Plaanimata ei saa läbi ka tänapäeval. Me peame ikka tundma konjunktuuri, teadma, mille järele on turul nõudlus, mille järele mitte. Iga põllumees, kes tahab Eestimaal vastu pidada, peab väga tõsiselt planeerima.
Milliseid põllukultuure on siis praegu perspektiivikam kasvatada?
Põllumehele on ikka soovitatud rapsi kasvatada. Praegu pole rapsiga tegelemine aga kuigi ökonoomne, sest hind on langenud väga madalale, alla kolme krooni kilogrammi eest. Arvestades veel väetise- ja kütusehindade tugevat tõusu, on rapsi kasvatades omadega välja tulla väga raske.
Minu arvates on aga tänavu nisu järele nõudmist ja kahtlemata tasub kasvatada ka hernest. Kahel eelneval aastal hernes ikaldus, seetõttu on praegu herne järele väga suur nõudlus tekkinud.
Kas kvaliteetset seemet on põllumehele ikka jätkunud?
Teatud mõttes on heast seemnest puudus. Näiteks möödunudaastane nisuseeme oli kehva kvaliteediga. Et kaer ikaldus, koristamise ajal läksid pead kasvama, tekkis puudus ka kaeraseemnest. Meie talus tänavu kaerapõldu polegi.
Kui nüüd taas rapsist rääkida, mil moel on huvi selle õlikultuuri kasvatamise vastu mõjutanud ASi Werol Tehased seonduvad probleemid?
Raskused tehasest rahade kättesaamisel jätsid rapsikasvatusele kindlasti oma jälje. Et raha õigel ajal ei tasutud, tekkisid põllumeestel omakorda viivised mitmete liisingute maksmisel. Kõik see tekitas närvilisust ja pinget.
Olete põllutöid korraldanud väga mitmete põllumajandusministrite ajal, alates legendaarsest Harald Männikust kuni esimese õrnemast soost põllumajandusministri Ester Tuiksooni. Millise ministri ajal on olnud kõige parem künda ja külvata?
Ega minister kündma ja külvama tule. Sellega peab põllumees ikka ise hakkama saama. On olnud ka ministreid, kes on püüdnud põllumajandust oma näo järgi sättida, kuid ega see Eestimaal pole kunagi õnnestunud.
Kui vaadata aga põllumajanduse käekäiku tänases Eestis, siis peab ütlema, et põllumajandustootmine on üsnagi tuulte käes sasida olnud. Reforme on tehtud reformi otsa. Ehk hakkavad nüüd asjad paika loksuma. Paraku hakkavad aga uued mured peale suruma. Mõnedki poliitikud kiidavad, et põllumehed on hästi elama hakanud. Lood pole aga kaugeltki sellised, nagu nad näivad ja paberi peal välja paistavad.
Väetise ja elektri hind on lubatust ja prognoositust rohkem tõusnud. Kütusehinnad on võrreldes möödunud kevadega kahekordistunud. Möödunud aastal külvasin põllul eridiislikütusega, mille hind 4,60 krooni, praeguseks on hind tõusnud 8,30ni. Tonn väetist maksis eelmine aasta 2850 krooni, tänavu 3650. Eriti on tõusnud lämmastikväetiste hinnad. Me ei ela praegu suletud maailmas. Eesti põllumees sõltub suuresti maailmaturu hindadest.
Mõnelegi võib tunduda, et põllumees saab nii Eesti riigilt kui ka Euroopa Liidust piisavalt toetusi.
SAPARDi programmi toetusi tänavu praktiliselt ei maksta. Samuti puuduvad toetused tehnika ostmiseks Lubatud on põllupindala üldtoetust ja toetust ehituse osas. Tundub, et eelmise aastaga võrreldes on toetused vähenenud. Kui Eesti Euroopa Liitu astus, siis öeldi, et toetused hakkavad tõusma. Nüüd pole aga asjad sugugi nii.
Ise kuulute aga põllumeeste hulka, kes naljalt raskustele alla ei vannu. Kuivõrd annab Teile optimismi see, et olete põllutöid korraldanud Põltsamaa ümbruses, kus on arvatavasti Eestimaa kõige paremad põllumaad?
Lustiveres ja Imaveres, kus põllumajandustootmisega tegelenud olen, on tõesti ühed Eestimaa kvaliteetsemad põllud. Hea on tõdeda, et Lustiveres on hakatud viimasel ajal kõvasti tööd tegema. Põllumajandusfirmal Kaavere Agro on ilusad põllud.
Ka maa on võrreldes varasemaga rohkem hinda läinud. Imavere ümbruses on enamik maadest haritud, vaba maad on üsnagi raske saada.
Mõistagi ei saa aga kõikidest põllumajandusettevõtjat või taluperemeest. Põllumajandus vajab ka tublisid praktilise töö tegijaid ? mehhanisaatoreid, lüpsjaid jne. Kui keeruline või lihtne on heade oskustega ja vastutustundelisi inimesi tööle palgata?
See on põllumehe jaoks üks teravamaid probleeme. Tublit meest, keda võiks läbinisti usaldada ja kellega võiks koostööd teha, on väga raske leida. Tunnen seda ka oma talus. Põllumajandus on piiramatu tööajaga valdkond. Paljud on aga harjunud kindla tööpäevaga.
Olen mitmegi Imavere saeveskis töötava mehe oma tallu kutsunud ja lubanud talle samasugust palka maksta kui puidutööstuses. Nad naeravad selle üle ja ütlevad, et eelistavad töötada kella kaheksast viieni, mitte aga näiteks õhtul kella kümneni. Rohkesti võimekaid maainimesi siirdub tööle linnadesse või koguni välismaale. Kardan, et mida aeg edasi, seda suurem puudus on oskustöölistest.
JAAN LUKAS
