Siimustis tegutseva Kiigemetsa Kooliga käis eile tutvumas Helsingi erikoolide direktorite esindus. Kõige rohkem tekitas neis huvi kooli võimlas nähtud uudne grossinguseade, mida saav kasutada nii teraapiaks kui ka treenimiseks.
Soome pealinnas Helsingis tegutseb 12 erivajadustega laste kooli. Eile Kiigemetsa Kooli külastanud seltskonnas olid neist esindatud kaheksa kooli. Kiigemetsa Kooli tuldi uudistama Toivola Kooli direktori Erkki Häggmani initsiatiivil.
“Toivola Kool on olnud sõprussuhetes Kiigemetsa Kooliga viimase asutamisest peale, st juba kümme aastat,” ütles Erkki Häggman. “Ma ise olen siin korduvalt viibinud, nüüd otsustasin seda kooli näidata ka oma kolleegidele. Suhtleme nendega tihedalt ja teeme regulaarselt ühiseid reise, mille käigus kindlasti ka mõnd erikooli külastame.”
Helsingi erikoolide direktorite varasemad reisid on neid viinud näiteks Lätti, Leetu, Poolasse, Ungarisse, Tšehhimaale, Bulgaariasse ja mujale. Seekord veedavad nad kaks päeva Tartus, ent koolidest valisid külastamiseks just Kiigemetsa Kooli. Võõrustajakooli direktor Urmas Paju näitas külalistele kooli võimlat, autistlikele lastele mõeldud klassiruumi, mis hiljuti pidulikult avati, füsioteraapiakabinetti, arvutiklassi, hooldusklassi ja muid ruume, mis külalistele huvi võisid pakkuda. Imetleda võisid külalised ka vastsoetatud akvaariumi, milles sees esimesi päevi sees ka elanikud: kaks kala, kelle Soome külalised Aadamaks ja Eevaks soovitasid ristida.
“Akvaariumi ostsime meie koolile maakonna Kauni Kooli konkursil antud auhinnaraha eest, esimesed kalad kinkis meile aga maavalitsus,” ütles Urmas Paju. “Soomlaste pakutud nimed sobivad neile suurepäraselt, sest eks ole nemadki ju ühe uue “maailma” esimesed asukad.”
Grossing tekitas elevust
Sel õppeaastal oma kümnendat sünnipäeva tähistava Kiigemetsa Kooli tunnistasid Helsingi külalised väljanägemiselt väga kenaks ja mõnes mõttes Soome erikoolidega sarnaseks.
“Tõsi, meil Helsingis tegutsevad koolid on tunduvalt diferentseerituma kontingendiga kui Kiigemetsa Kool,” ütles Erkki Häggman. “Meil on ainult õpiraskustega lapsed, siin aga ka paljude muude probleemidega õpilasi. Ka elavad meie õpilased enamasti kodudes, mitte õpilaskodus, nagu suurem osa Kiigemetsa Kooli lapsi. Ent seda, mida üheskoos arutada, on meil siiski palju.”
Eestlasest uisutamistreeneri Jaak Grossi välja töötatud grossinguseade, mille kasutamist Helsingi külalised Kiigemetsa Kooli võimlas (nii suurepärast spordisaali polevat ühelgi Helsingi erikoolil!) nägid, tekitas neis päris suurt elevust. Nii mõnigi uuris juba ääri-veeri, kust seda saab ja kuipalju see maksab.
“Grossinguseadmest võiks meilgi palju kasu olla,” ütles Siilitie erikooli direktor Arjariitta Heikkinen. “Autistide klass oli samuti huvitav. Meie koolis hetkel autistlikke lapsi ei õpi, aga meil on neid olnud ja võib veel tulla.”
Arjariitta Heikkineni sõnul on sellised õppereisid alati väga huvitavad ning neist koorub välja uusi ideid, kuidas metoodikat täiustada ning kuidas paremini jõuda eesmärkideni, mille kool endale püstitanud.
“Kui Toivola kooli lapsed on päris palju siinsamas Kiigemetsa Kooliski külas käinud, siis meie lastega on reisimine raskevõitu, nii et ma jutustan neile, mida ma siin nägin ning näitan ka pilte,” ütles Arjariitta Heikkinen.
Kontaktid väärivad jätkamist
iii
Kontaktid väärivad jätkamist
Pilte tegid usinasti peaaegu kõik Helsingist tulnud külalised. Neid on neil siis hea kodus kolleegidele ja õpilastele näidata.
Kiigemetsa Kooli direktor Urmas Paju avaldas lootust, et kontakt Helsingi erikoolide direktoritega ei jää ühekordseks.
“Eriti ootame põhjanaabritelt nõu ja abi autistlike laste õppe korraldamisel,” ütles Urmas Paju. “Toivola kooli tahame aga peatselt kaasata ühte uude projekti. Detsembris tuleb meile külla Türgis Izmiri linnas tegutseva erivajadustega laste kooli esindus. Tahame selle kooli inimesed ka Toivola kooli rahvaga tuttavaks teha ning korraldada asjad nii, et türklased sellesama detsembrikuise reisi ajal Helsingitki külastada saaksid. Grossinguseadme teraapias ja treeningutel kasutamise võimaluste uurimise alal tahame tulevikus aga koostööd teha Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõududega. Kui ise targemaks saame, saame oma teadmised edasi anda ka Soome sõpradele.”
iii
RIINA MÄGI
