Harjumaal sai möödunud kolmapäeva õhtul surma sõiduteel viibinud jalakäija, kellele sõitis otsa sõiduauto. Õnnetus juhtus kella 18.50 ajal Tallinna ringtee kolmandal kilomeetril, kus sõiduteel viibinud tumedates riietes ja helkurita umbes 60-aastane mees sai löögi Hyundailt. Jalakäija suri saadud vigastustesse õnnetuskohal.
Need on ühed viimastest traagilistest sündmustest, kus kannatajaks helkurita jalakäija või jalgrattur.
Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva konstaablijaoskonna vanemkonstaabel Helmer Hallik, kui politseipatrull näeb pimedas helkurita jalakäijat või jalgratturit, kas teda saab kohapeal trahvida või tuleb tal politseimajja oma trahvikviitungi järele tulla?
Saame teha ka kohapeal kiirmenetluse otsuse, kui kodanik on sellega nõus. Kui ei ole, siis saab ta trahvi üldmenetluse korras ? kõigepealt protokoll, hiljem otsus.
Kohapeal on kiirmenetluse otsuse tegemise õigus igal politseiametnikul.
Kui suure summa võrra tuleb helkurita jalakäijal või jalgratturil rahakotti kergendada?
Kuni 50 trahviühikut ehk 3000 krooni. Siiani on karistuspoliitika helkurita pimedas jalutamise või jalgrattaga sõitmise eest olnud veel üsnagi liberaalne, trahvid on piirdunud mõnesaja krooniga. Arvestame, kui ohtliku olukorra helkurita jalakäija liikluses tekitas. Kui ennetame õnnetuse, siis püüame võimalikult väikese trahvisummaga piirduda. Et inimesele jõuaks kohale meie taotlus ? helkur peab tal olema enda turvalisuse pärast, mitte meile ettenäitamiseks.
Lastega ilmselt palju probleeme pole, neil on enamasti kõikidel helkurid kenasti olemas?
Lastega on sellepärast lihtsam, et vanemad tunnevad oma võsukeste pärast muret ja loomulikult pöörab ka politsei lastele suuremat tähelepanu. Käime igal sügisel, kui pime aeg algab, koolides, ning näitame ja räägime kogu koolile, kui kasulik on helkur, kui kaugele see näha on. Näitame ka, kui kaugelt on pimedas näha ilma helkurita inimest ja mida autojuht suudab tema turvalisuseks ära teha. Nii jääb see lastele paremini meelde.
- Kui politseikroonikat uskuda, siis on kõige suurem probleem kesk- ja
vanemaealised mehed. Nemad pole ikka helkuri vajadusest aru saanud?
Nii kesk- kui ka vanemaealised mehed, aga ka naisterahvad. Linnas on selles mõttes kergem, et tänavad on valgustatud. Siis ei pea põhimõtteliselt helkurit olema, kuigi võiks. Probleeme on eelkõige ikka maainimestega, kelleni ei jõua ka helkuri kasulikkust veenvalt tõestavad testid, katsed. Samuti ei tea maainimesed, et seadustega on ilma helkurita pimedas liikumise eest ette nähtud trahvid.
Tähtis on, et maainimesteni jõuaks arusaam helkuri vajalikkusest. Trahvide suurus ei mängi ju mingit rolli. Helkurita jalakäija või jalgrattur käib ringi enesetapjana ja samas teeb veel ka autojuhile tahtlikult halba ehk võimalikuks mõrvariks.
Politsei püüab küll kõikvõimalikku teavitustööd tõhustada, aga tulemuseks on ikka hukkunud.
Kõik võtab aega. Kirjutame projekte, et saada raha teavitustööks.
Loodan, et mõne aja pärast suudab politsei korraldada päris palju üritusi, kus näidatakse lausa “puust ette ja punasena” nukkude peal, millal autojuht märkab helkuriga ja millal helkurita jalakäijat, millal juht reageerib ja kui kiiresti. Asi on selles, et ilma helkurita jalakäijat enne ei näe, kui umbes 30 meetrit enne kohtumist. Siis pole paraku võimalik enam midagi olulist õnnetuse vältimiseks ette võtta, sest auto liigub tavaliselt üsna kiiresti. 30 meetriga ei jõua juht õieti midagi teha ? inimene on ees, aga kiirus pole kuigi palju vähenenud. Rääkimata manöövri sooritamise võimalusest. Ühesõnaga ? juht on võimetu. Arvestama peaks sedagi, et juhtide reageerimisaeg on ka väga erinev.
Kurb on, et tavaliselt saadakse helkuri vajadusest aru siis, kui õnnetus on juba juhtunud. Eesti inimene tahab ise järele proovida, teiste vigadest ei taheta paraku õppida.
Viimasel ajal olen näinud päris mitmel inimesel jope peal helkurvesti. Kui tõhus kaitsevahend see on?
Helkurvest maksab poes umbes 120 krooni, see on väga tõhus kaitse. Eriti peaksid helkurvesti kandma kõik need jooksjad, kes õhtuti tervisejooksu teevad. Viimasel ajal kannavad palju helkurveste ka lasteaialapsed, kui nad jalutamas käivad.
Muret on teinud riidest helkurid, mis märjaks saades pole kuigi kaugele nähtavad. Oskan ainult soovitada, et kui võimalik, eelistage plastist helkureid, need enamasti toimivad.
HELVE LAASIK
