Algus 12. novembri Vooremaas
Põltsamaa kalmistul õnnistati kauaaegse Põltsamaal tegutsenud muusikaõpetaja ja koorijuhi Heli Martini hauakivi.
Heli Martiniga kokku puutunud põltsamaalased meenutavad kunagist suurepärast muusikainimest.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Meeli Nõmm märkis, et ka tema koduuksed olid alati avatud. “Seltskonnas oli ta väga lõbus ja vahva. Kui oli pidu, siis äärmiselt seltskondlik ja mõnus, kui tööaeg, suhtus ta töö tegemisse täie tõsidusega. Heli Martinil oli täiesti hämmastav töövõime. Kool töötas tema õpetajaks olemise ajal vahepeal kahes vahetuses, peale koolis töö lõpetamist läks ta kohe kultuurimajja, lisaks juhendas ta mitut asutuse ja ettevõtte ansamblit, kaks korda nädalas omanimelist segakoori. Koju minnes tuli tal veel kontrolltöid parandada, noote ümber kirjutada ja koduseid toimetusi teha. Tema tööpäev lõppes sageli alles pärast südaööd ja hommikul kell kaheksa oli ta jälle koolimajas tagasi.
Ma absoluutselt ei imesta selle üle kui Heli Martin 1990. aastate alguses tundis, et kätte on jõudnud aeg oma tegevus noortele kolleegidele üle anda. Suhtlesin Heli Martiniga kuni tema surmani. Käisin teda Pilistvere hooldekodus vaatamas. Ta oli suurpärases vaimses vormis, meedia vahendusel meie riigiasjadega hästi kursis, teadis kes on Eestis võimul, mis haridusminister teatud asjadest arvas jne. Tihti teadis ta kõike seda paremini kui meie oma igapäevase tegevuse kõrvalt. Teda huvitas, kuidas meil koolis läheb. Samas ei lubanud ta ennast lohutada ja sai aru, et tema tervis ning vaim pole enam endine. Aga ta polnud kibestunud ega pettunud, vaid vaatas rõõmu ning rahuloluga tagasi elus tehtule ja saavutatule.
Olen väga rahul sellega, et Heli Martini haual on nüüd ilus ja väärikas kivi, mille juures on võimalik käia tema sünnipäeval, õpetajate päeval, jõulude ajal. Heli Martin on jätnud Põltsamaa kultuuriellu väga sügava austust vääriva jälje.”
Heli oli väga kõrgel tasemel koor
Rahvatantsujuht Senta Bergmann mäletas, et kui omajal ajal Heli Martini dirigeerimisel siin meie kultuurimajas väga suurearvulised lastekoorid laulsid, siis Heli säras seal koori ees ja lapsed särasid talle vastu. “Meie maja vaatepunktist nähtuna oli Heli Martin tõeline sädeinimene, kes tegi Heli koorist just sellise hinnatud ja väga kõrgel muusikalisel tasemel koori nagu see siis oli. Imekspandav on, et ta sai selle kõigega sisuliselt üksi hakkama, ilma abidirigentideta.
Organisatsioonilistes küsimustes abistasid teda koorivanemad, aga koori muusikaline juhendamine oli ainult Heli Martini õlul. Samas oli ta väga seltskondlik ja tore inimene, meie maja asendamatu kolleeg. Mulle meenub, kuidas siin meie majas suurejooneliselt Heli koori juubeleid peeti ja kuidas osaleti nn heliaadidel ehk teiste Heli nime kandvate kooride kokkusaamistel. Selliseid koore tegutses nii Tartus, Haapsalus kui ka mujal. Mulle meenub kuidas Heli koori käisid juhendamas ja lauljatele nõuandeid jagamas Tuudur Vettik, Arvo Ratassepp, Ants Sööt, Jüri Variste jt. tuntud heliloojad ja dirigendid.
Heli Martin laulis kaasa vabariiklikus koorijuhtide segakooris. Lisaks õpetajatööle ja segakoori juhendamisele juhendas Heli Martin mitut ansamlit asutuste juures. Loomult oli ta sõbralik ja vastutulelik inimene. Tore on teada, et tema noored kolleegid Hille Martin ja Meeli Nõmme käisid Heli Martinit kuni tema lahkumiseni vaatamas ja talle toeks olid.”
Segakoori Heli endine laulja Olga Liiv läks koos Heli Martiniga omal ajal koori laulma. “Alguses andis Heli Martini isa seal mingil määral laulutunde. Juba 1950. aastal käisin ma laulupeol, eks koori sai mindud laulma mõni aasta varem. Ega seda koori lihtne juhendada ei olnud, sest alguses oli seal üle 100 laulja, hiilsemal ajal 50-60 lauljat. Heli Martin oli tõesti väga tore inimene, ma pole küll kunagi kuulnud, et ta oleks kellegi kohta midagi halba öelnud.
Samas oli ta väga nõudlik, pidime alati laulud selgeks õppima ja hääled korras hoidma. Vahel ta mõne lauljaga natuke kurjustas ka, aga sellest ei sündinud mingit vimma, vaid see kuulus koori juhtimise juurde. Kaks korda nädalas olid koori proovid ja eks meil tuli seetõttu nii mõnestki muust meelelahutusest või oma tegemisest loobuda. Aga samas kohe nagu miski tõmbas kultuurimajja koori proovile.
Meil oli tollel ajal sõpruskoore Lätis ja Leedus ning me käisime neil seal vahel ka külas. Loomulikult osalesime me ka oma laulupidudel. Mina laulsin segakooris Heli kaasa 44 aastat. Heli Martin jäi koorist eemale paar-kolm aastat enne mind. Olin temaga tuttav kogu selle aja jooksul, mil kooris laulsin ning veel hiljemgi. Käisin teda ka Pilistvere hooldekodus vaatamas. Osalesin ka Heli Martini hauakivi pühitsemisel. Heli Martin vääris igati seda, et tema mälestus niisugusel kujul jäädvustatud saab.”
Heli Martini elukäik
*Sündis 1926. aasta 6. novembril Pilistveres
*Lõpetas Pilistvere 6-klassilise kooli ning õppis Tartu tütarlaste gümnaasiumis
*Õppinud ka Viljandi haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1944. Aastal
*Pärast gümnaasiumi lüpetamist omandas ta muusikaõpetaja kutse
*Töötas mõnda aega muusikaõpetajana Viljandimaal
*Heli Martini elutööks kujunes muusikaõpetaja ja koorijuhina tegutsemine Põltsamaal
*Aastatel 1949-1983 töötas Põltsamaa keskkooli muusikaõpetajana
*Põltsamaal asus Heli Martin juhatama enam kui 100 aasta vanust segakoori
*Juba 1950. aastal viis Heli Martin esimesed koorid üldlaulupeole
*Aastal 1958 omistati Heli Martini juhendatud Põltsamaa segakoorile dirigendi auks nimi Heli
*Aastal 1965 koori 125. juubelil tunnustati Heli Martini juhendatud Põltsamaa segakoori Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga
*Juhendas segakoori Heli 1990. aastani, mil kooril täitus 150 tegutsemise aasta.
TOOMAS REINPÕLD
