Esimeseks alaks oli kivide kandmine. Nelja kivi kaal jäi 120 ja 138 kg vahele ning tassida tuli neid kümmekonna meetri kaugusele. Enamasti alustasid mehed suurematest, et pärast lihtsam oleks. Aga paraku ei olnud: väiksemad kivid olid ümmargusemad ja seetõttu hoopis ebamugavamad kanda. Kõige kiiremini ? minuti ja kahe sekundiga ? sai kivid joone taha Rauno Heinla. Viljandimaalane Urmas Saimre (25) kulutas samaks tööks aega 1.12 ja jõhvilane Mario Sild (21) 1.39.
Teine ala ? palgi vedamine ? andis sama paremusjärjestuse, kusjuures Heinla edu konkurentide ees oli veelgi veenvam. Kui Mario Sild oli köie otsa kinnitatud palgi kallal ligemale 42 sekundit mehiselt rassinud ja Heinla selle siis ühe ropsuga ja 8 sekundiga üle joone tõmbas, siis tundus, nagu oleksid mehed pärit teine teiselt planeedilt. Saimre platseerus jälle Silla ja Heinla vahele, saades tulemuseks 22,46.
Võrdsed ?ansid
Kuigi kahe esimese ala tulemused peegeldasid juba lõpptulemust, ei kulgenud võistlus siiski pingevabalt. Kolmas ala ? kahe 125-kilose kohvri (või õigemini kohvrisarnase raskuse) kandmine ? õnnestus kõige paremini hoopis Saimrel, kes sai ajaks 21,09. Heinla kaotas 2,1 sekundiga, Sild jättis aga selle ala terviseprobleemide pärast üldse vahele: mehel hakanud kuulu järgi magu streikima, mis olevat aga sellise pingutuse puhul täiesti loomulik nähtus. Üritanuks mees n-ö üle laipade ka selle ala kaasa teha, oleks ta seadnud ohtu võistluse koos teistega lõpetamise.
Neljas ala oli tõeline Kalevipoja-ala ? kivide viskamine. See õnnestus jälle kõige paremini Urmas Saimrel, kellel läks tulemusena kirja 7.47. Heinla pidi leppima 7.10 ja Sild 6.32-ga. Nii mindigi viimasele, otsustavale alale ? palgi tõstmisele ? vastu seisuga, milles Heinlal ja Saimrel olid Kalevipoja tiitli võitmiseks täiesti võrdsed ?ansid.
Kui esimesed neli ala olid peetud Kalevipoja Kala- ja Veefestivali nn väikese lava ehk statsionaarse Kasepää kõlakoja juures, siis palki mindi tõstma laadaplatsile ajutise suure lava ette, kus rahvas enne seda Justamendi saatel lustinud oli. Tuliselt elati kaasa ka rammumeestele. Ja pinget jätkus lõpuni.
Palk likku
Kui Mario Sild käepidemetega tõstepalki minuti jooksul tosin korda sirgetele kätele lennutanud oli, ütles võistluse peakorraldaja Sulev Märss naljatamisi, et peab palgi enne tuleva-aastast võistlust vist Peipsisse likku panema: mullu oli 11 tõstekorda tipptulemuseks jäänudki. Rauno Heinla sai hakkama veel hullema tükiga ehk 18 tõstekorraga. Mine tea, kas küpsetas haripunkti tõusnud pinge Urmas Saimre närvid läbi või oli mees kõik oma jõuvarud eelnevatesse aladesse jätnud, aga tema laeks jäi seekord vaid üheksa tõstekorda. Millest võiduks mõistagi ei piisanud. Kalevipoja tiitel ja Taavi Pirgi poolt välja saetud uhke tammepuust skulptuur (see kujutas kala hoidvat meest) läksid Rauno Heinlale.
Aga muid auhindu jätkus ka teiseks tulnud Saimrele ja kolmandaks jäänud Sillale ning tänukingitusi neile, kes võistlust läbi viia aitasid. Ega neilgi lihtne polnud: osa neist pidid ju võistlusvahendid, mis, teadagi, kerged pole, jälle algasendisse tagasi paigutama.
Seekord andis Sulev Märss õige mitmel korral võimaluse ka pealtvaatajatel proovida, kas nemad suudaksid võistlusvahendeid paigast liigutada. See oli päris kaval profülaktiline nõks, sest taolisel rahvapeo osaks oleval võistlusel kipuvad pealtvaatajad (eriti pudelist julgust võtnud) ikka praalima, et “sihukese lihtsa asjaga saaksid nemadki hakkama?.
Tänud võistluse korraldajatele ja toetajatele! Loodetavasti tuleb tuleval aastal Kalevipoja tiitlit nõudlema jälle natuke rohkem rammumehi.
RIINA MÄGI
