Juuli oli jahe. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi tavapärasest kraadi võrra madalamaks. Kuu alguses esines paiguti madalamates kohtades maapinna lähedal veel öökülmasidki.
Näiteks 7. juulil mõõdeti Mustvee lähedal Tiirikoja ilmajaamas kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal –0,1 kraadi. Samal ööl langes Jõgeval rohu kohal termomeetrinäit 0 kraadini ja õhus, s.o kahe meetri kõrgusel oli sooja ainult 3,9 kraadi.
Ka kuu lõpus olid ööd väga jahedad ja minimaalne temperatuur langes õhus 5…7 kraadini. Juuli maksimaalseteks temperatuurideks registreeriti maakonnas 26…28 kraadi. Üle 25 kraadi tõusis tänavu õhutemperatuur heinakuus ainult üksikutel päevadel, kusjuures Jõgeval ainult ühel korral — 26. juulil.
Vihma tuli enam maakonna lõunaosas
Sademeid oli kuu esimesel poolel rohkesti. Esines tugevaid vihmahoogusid koos äikese ja rahega. Rohkem vihma tuli maakonna lõunaosas. Jõgevamaalt väga ohtliku rahe esinemise kohta teateid ei ole, kuid Tartumaal Koosa kandis tegi 3. juulil intensiivne rahesadu tõsist kahju talu kartuli- ja sibulapõllul, maasikaistanduses ning avamaal kasvanud kurgitaimedele ja -viljadele. Kohalolijate hinnangul olid raheterad sõrmeotsa jämedused ja katsid maad valge kihina, mis püsis laiguti maas veel järgmisel päevalgi.
Tugevaid vihmahoogusid esines veel ka kuu keskpaiku. Võrus sadas 14…15. juulil ühe ööpäevaga maha 70 mm ja Tartumaal Mehikoormas 71 mm. Jõgevamaale nii rohked sajud ei ulatunud, kuid ka siinkandis tekkis kohati sadude järel kuu esimesel poolel ajutist liigniiskust, kuna eelnevalt oli juunis palju sadanud.
Soe vaid viimased kümme päeva
Juuli viimane kümmepäevak kujunes kuivapoolseks. Mitme pool sadas ainult 1…2 millimeetrit ja kuu lõpus vajasid peenrad juba kastmist. Ka kartul, mis tarbib mugulate kasvu ajal rohkesti vett, kippus närbuma.
Teistest paremas olukorras oli Sadala-Vaiatu kant, kus tuli vihma rohkem — 7…9 millimeetrit. Kogu juulikuu sademete summa maakonnas kõikus 52 millimeetrist Põltsamaal kuni 83 millimeetrini Vaiatus. Keskmiselt on juulikuus sadanud 80…85 millimeetrit ja seega jäi tänavu heinakuu tavapärasest sademetevaesemaks.
Efektiivset (üle 5 kraadi) soojust kogunes kuu lõpuks kevadest alates 871 kraadi ja aktiivset (üle 10 kraadi) 1184 kraadi, mis on lähedased summad keskmistele.
Taliviljad hakkasid saama kuu lõpuks vahaküpseks, mis on peaaegu tavapärane aeg. Ka suviteraviljad võtsid kollakat jumet, olid saamas piimküpseks. Suviviljade valmimine oli tänu kõrvalvõrsete aeglasemale arengule ebaühtlane.
Lõikuskuu aasta sajuseim
Milline on olnud augustikuu ilm Jõgeval viimase 86 aasta andmetel? Lõikuskuu algus on tavaliselt veel suvine 17 kraadise ööpäeva keskmise õhutemperatuuriga, kuid kuu lõpupoole ilm jaheneb.
Augusti esimesel poolel on registreeritud enam kui 30-kraadiseid maksimaalseid õhutemperatuure, kusjuures ka Jõgeva rekord 34,6 kraadi on kirja pandud augustis, täpsemalt 1992. aasta 11.augustil.
Lõikuskuu teisel poolel ilma jahenedes ei ole maapinnal öökülmade esinemine kuigi haruldane. Isegi õhus on temperatuur langenud Jõgeval null kraadini (1980) ja 0,2 kraadini (1999).
Lõikuskuu on harilikult aasta kõige sajusem ligi 90 millimeetrise keskmise sademete summaga. Kuu sademete summa on kõikunud aastati 1 millimeetrist (2002) kuni 197 millimeetrini (1962). Suurimaks ööpäevaseks sademete summaks on registreeritud 99,7 mm (1994. aasta 2. augustil).
LAINE KEPPART,
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
