Kahjuks jätab asulate ja maastiku väljanägemine, ka kavandatud turismiobjektide valmisolek inimestele esitlemiseks veel palju soovida. Tõsist ja kindlasuunalist tööd pole veel alustatudki, rääkimata koostööst naabervaldadega.
Suurimaks elamuseks võõrale meie kandis on vooremaastiku ja siinsete järvede nägemine. Enamasti jääb see kõik Jõgeva, Palamuse ja Saare valda. Õnneks on siin ka suurim huvi pakkuvate turismiobjektide tihedus. Sellest lähtuvalt peaks põhiline turismimarsruut Tartu poolt tulles läbima Luua (dendropark, loodushoiu õpetus), Palamuse (O. Lutsu temaatika), Kuremaa (19. sajandi mõisaloss, hotell ja SPA, puhkerand), Laiuse lossivaremed, Mustvee. Teine marsruut kulgeks piki Piibe maanteed (Kassinurme linnamägi, Jõgeva SAI, Kärde, Endla järv ja selle rabateed). Et Saare oma Kalevipoja-fantastika ja muuseumiga jääb otse Hansatee äärde, kujuneb see maakonna kõige külastatavamaks turismiobjektiks.
Olen huviga jälginud eeltoodud objektide väljaarendamist. Oma kandi suurim patrioot on olnud Jüri Morozov, kes rajas pärast Saare kooli sulgemist tühjale alale muistendi baasil turismiobjekti ja päästis vallakeskuse väljasuremisest. Kiiduväärseks ettevõtmiseks on kauni paisjärve rajamine Voorele, initsiaatorid olid Sirje Kose ja Vello Kana.
Palju on tehtud Kuremaal ja Palamusel. Et Kuremaa sobiks eelloetletuist turismigruppide ööbimispaigaks kõige paremini, tuleb siin teha kõige rohkem tööd. Vajalikud on mugavustega hotellitoad, restorani tasemel söögikoht, võimalused veeta sisukalt õhtust aega jne. Praegu sobib kahjuks võõrastele näidata ainult lossi. Soprdi- ja tervisekompleksis on kõige mahajäänumas olukorras ujula. Nõukogude ajal 30 aastat tagasi projekteeritud kooliujula ei rahulda praegusi turiste. Juurdeehitise rajamine veeatraktsioonide tarvis on möödapääsmatu. Lisaks euroabile leidub ka investoreid, kes aitavad objektid välja ehitada.
On tore ja lootustandev, et maakonnas on kanda kinnitanud loodust armastav ja kauneid ehitisi hindav ärimees Rein Kilk.
Lisaks omavalitsustele on tekkinud ka heakorda hindavaid maavaldajaid. Puhtaid teeääri ja kaunist maastikupilti saab luua väikeste kulutustega, kõik oleneb vaid suhtumisest. Eeskujuks võib tuua sissesõitu Siimusti alevikku. Siin on põllul töötav traktorist ja teehooldaja leidnud koostöövõimaluse. Kui Piibe turismitee on Jõgeva ja Palamuse valla piirides korras ja hea väljanägemisega kuni Narva maanteeni välja, siis Tabivere ja Tartu vallas vohab ohakas ja võsa.
Meeldiva algatusena asutakse võsast puhastama ja korrastama Peipsi rannikut. Kuremaa järve rannajoon on 12 kilomeetrit pikk. Kui avada 10 protsenti kaldast, avaneb kaunis veepeegel kõigile Jõgeva ja Tartu poolt tulijatele. Ja nii aeglustub ühtlasi ka järve soostumisprotsess.
Kuigi PRIA maksab maaparandussüsteemide hoolduse kinni, on asutud kuivenduskraavide päästmisele võssakasvamisest vaid üksikutes kohtades. Sellist lohakust ei või oma rahvaski andestada, külalistest rääkimata.
Lõpetaksin Tiit Vähi sõnadega, mis ta ütles Sillamäe sadama avamisel: ?Meil tuleb nüüd teha kõik, et turistid jääksid siia kaheksaks tunniks!?
Turismiarendus on rikkuse lisamine meie ühisesse kassasse.
Endel Sööt,
Jõgeva vallavolikogu maa- ja heakorrakomisjoni liige
