Selline on olnud riigieelarve mahu kasv viimase tosina aasta jooksul. Selle eelduseks on olnud Eesti majanduse kasv, mis oli 4,5% 1995. aastal, 8% 2000 aastal, 10,5% 2005. aastal ja 2006. aastal ca 11,5 % . Euroopa Liidus on need parimad näitajad. Selliselt jätkates oleme elatustaseme poolest möödumas Ungarist ja Maltast ning tänavu jõuame järele Portugalile.
Majandus on kasvanud kiiresti, tulude laekumine on olnud hea, seda tänu majanduskasvule ja maksumaksja ning maksuameti arenemisele. Maksumaksja on hakanud aru saama maksude maksmise mõistlikkusest ja maksuamet on osanud seda protsessi tulemuslikult mõjutada. Tänu sellele on Eesti riigi rahandus tänaseks paremas seisus kui kunagi varem. Need otsused, mis tehti rahandusministrite Heiki Kranichi ja Siim Kallase ajal, on head vilja kandnud.
Alanud aasta eelarvel on eeldusi parandada Eesti riigi rahanduse seisu veelgi, prognoosides stabiilsemat majanduskasvu 7-8% piires. Kiire majanduskasvuga on kaasas käinud arvestatav palgatõus ja tööpuudus on taasiseseisvumisaja madalamal tasemel. Paljudel inimestel on töökohad Euroopa Liidus. Keskmine palk on täna ca 10 000 krooni. Hea eelarvetulude kasv võimaldab vähendada ka valitsussektori võlakoormust, vaatamata sellele, et see on suhteliselt väiksemaid Euroopa Liidus.
Eelarve planeerimisel on arvestatud ka olemasolevate riskidega. Kiire majanduskasv on suurendanud jooksevkonto puudujääki ja inflatsioon on kiirenenud. Eraisikute laenukoormus on võrreldav naabritega Soomes. Täna ei ole Eesti enam odava tööjõuga riik, mistõttu tuleb arvestada välisinvesteeringute vähenemisega. Nende riskide vastu aitab ainult tugev eelarvepoliitika, mis on valitsuse otsustada.
Eelarve on tugevalt plussis
Tänavuse aasta riigieelarve on kiireima kasvuga ja kõige aegade suurim eelarve Eesti riigis. Esimest korda saame rääkida ülejäägist eelarves – tulud on ca ühe miljardi võrra suuremad kui kulud. Võrreldes 2006. aasta eelarvega on tulud kasvanud 23% ja kulud 21%. Välisabi suuruseks on 8,5 miljardit krooni, see on 11% eelarve mahust.
Peaminister Andrus Ansipi valitsuse eesmärk on kasutada läbi tugeva majanduse saadud raha inimeste heaolu suurendamiseks. Valitsuse prioriteetideks on:
-haritud ja tegus rahvas
-sisejulgeolek
-piirkondade tasakaalustatud areng
Inimese jaoks on parim, kui raha jääb vahetult rohkem tema enda kätte. Tänavu on üksikisiku tulumaksumääraks 22%. See on 1% võrra vähem kui mullu, seega jääb inimestele ca 800 miljonit krooni rohkem kätte.
Rohkem haridusele, rohkem meditsiinile
Tänavuse aasta eelarves on saanud lahenduse mullu probleemsed olnud valdkonnad. Haridusvaldkonna eelarve suureneb 1,4 miljardit krooni ehk ca 20%. Tänu heale maksude laekumisele suureneb haigekassa eelarve 1,75 miljardit krooni. Riikliku sotsiaalhoolekande eelarve on 22% võrra suurem kui möödunud aastal. Keskmine pension suureneb 1. aprillil 3500 kroonini mitte KERA lubaduste tulemusel, vaid vastavalt seadusele, mis on juba aastaid tagasi vastu võetud.
4-5 aastat tagasi näitasid prognoosid pensionifondis käesolevaks ajaks puudujääke. Praegu on tänu heale majanduskasvule pensionifondi reservi suurendatud selliselt, et 2010.-2011. aastani pensionide väljamaksmisega probleeme ei tule. Siinjuures on arvestatud ka iga-aastase pensionitõusuga. Suurendatud on mitmeid toetusi. Tänavu on töötu abiraha enam kui kaks korda suurem, olles ca 1000 krooni kuus.
Rohkem raha sisejulgeolekule
Sisejulgeoleku tagajate palk kasvab pea kõigis valdkondades. Palgad tõusevad politseinikel, päästeametnikel, piirivalvuritel, maksu- ja tolliametnikel ning vangivalvuritel. Politseinikel, kelle tööks on vahetu tegevus turvalisuse tagamisel, tõuseb palk kuni 47%, teistel vähem. Selline diferentseerimine iseloomustab väga selgelt niinimetatud “õhukese riigi” eeliseid, võrreldes raha lausjagamisega. “Õhukest” riiki iseloomustab raha efektiivne kasutus, niinimetatud “paksu riigi” puhul soodustame aga raha raiskamist. Kaitseministeerium on oma eelarve kaitsmisel tublit edu saavutanud. Pea 40% eelarvemahu juurdekasv lubab sama suurelt ka sõjaväelaste palku tõsta.
Põllumajandustootjate igat sorti toetused suurenevad eelmise aastaga võrreldes kokku ca 42%.
Hea, kui seljatagune on kindel
Kuigi kohalike omavalitsuste oma eelarved kasvavad nagu riigi omagi jõudsalt, suurendatakse ka tänavu tasandusfondi, et kindlustada nõrgemate omavalitsuste stabiilset arengut.
Stabiliseerimisfondis on praegu ligi 6 miljardit krooni. Hea on raskematel aegadel, kui on olemas koht, kust raha võtta.
Opositsioonipoliitikute kriitika tänavuse aasta eelarve osas on olnud loid. Kriitiline ollakse raudtee erastamislepingu lõpetamiseks planeeritud 2,35 miljardi krooni suhtes, kuid ülejäänu osas ei ole suudetud midagi konkreetset asemele pakkuda. Raudtee osas on tõsi, et ega häid lahendusi polnud. Valitsus sai valida halbadest variantidest parima.
Algaval aastal soovin jätkuvat konservatiivset eelarve koostamist nii praegusele kui ka märtsis tööle asuvale uuele valitsusele.
Harri Õunapuu,
Reformierakond
