Kui kevadel lõpetas Jõgevamaal gümnaasiumi 332 õpilast, siis niisama palju lapsi alustab täna oma kooliteed Jõgevamaa 27 koolis.
Suvel kogutud energiast tulvil õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja koolitöötajad täidavad koolimajad rõõmsa elevusega. Ja kui Arno järgmisel nädalal isaga koolimajja jõuab, on tunnid juba alanud.
Jõgevamaalased võivad uhked olla ? suur osa eestlastele hingelähedasest ja vaimujõudu andvast traditsioonilisest koolikultuurist pärineb siitsamast Palamuselt. Oskar Lutsu ?Kevade? nii laialdane tuntus ja tähendusrikkus ka tänapäeval näitab, kui tähtis on meile kooliskäimise aeg kõige selle juurde kuuluvaga.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis kohtun ma esimese õppeveerandi viimasel nädalal kõikide esimese klassi õpilaste ja õpetajatega, et kuulata ja vaadata, kuidas meie esivanemad koolis käisid, ning koos rõõmsalt laulda ja kommi süüa.
Loodan, et koolis õppimine ei ole ühelegi noorele vastumeelne. Sest teadmisi ja elutarkust kogutakse ju mitte õpetaja või vanema jaoks, vaid ainult iseendale. Selleks, et hiljem oleks elus kergem hakkama saada ning elu oleks huvitavam ja mitmekülgsem. Me tahame ju olla oma lähedastele ja kogu ühiskonnale vajalikud.
Külluslikus ja väga valikuterikkas infoühiskonnas muutub teadmiste kõrval järjest olulisemaks info, kust täpselt teadmisi ammutada ning milliseid allikaid saab usaldada, milliseid mitte. Ehk lühidalt ? ka õppimist tuleb õppida.
Tänapäeval on lisandunud traditsioonilistele õppealadele veel üks aspekt: tuleb õppida muutustega kiiresti kohanema. See ei tähenda kõige vana automaatset prügikasti viskamist, vaid võimalikest valikutest parima äratundmist ja selles suunas tegutsemist.
Kuigi vaid 1. septembrit nimetatakse teadmistepäevaks, näen, et ilma uute teadmiste ja kogemuste saamiseta ei möödu ühtki päeva. Soovin, et kõigil oleks teadmisi ja kogemusi võimalikult palju ning samapalju oleks ka oskust ja julgust neid ellu rakendada ja häid ideid teoks teha.
Iga kooliminejat ootab esimesel koolipäeval väike üllatus: koolibussi astujale pakub bussijuht Jõgevamaale omast Kalevipoja kommi. Soovides, et algav kooliaasta ilus ja edukas tuleks.
On traditsiooniks muutumas, et iga kooliaasta alguses saadan koolidele ja lasteaedadele kingituseks puu. Üle-eelmisel aastal istutasime tamme, eelmisel aastal männi.
Meenutades rahvaliku laulu ?Mu isamaa armas? sõnu: ?Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal, meil siiski kenad männid ja kuused??, on selge, et tänavu istutavad maavalitsuse töötajad koos kooli- või lasteaiaperega mulda kuuseistiku.
Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ja meile väga omane. Kuusikud katavad viiendiku meie metsadest. On hea, kui igal lasteaial-koolil on päris oma kuusepuu, mille eest hoolitseda, mille kasvamist jälgida. Kuusepuu võib kasvada 30 meetri kõrguseks, mõnikord pikemakski. See puu pakub varju ja on talviti jõulupuuks ka meie järeltulijatele veel mitme inimpõlve vältel ? kuuse eluiga ulatub tavaliselt veerand tuhande aastani, kuid on ka poole tuhande aasta vanuseid väärikaid kuusepuid.
Loodan, et kuusepuust kasvab teie õuele uhke jõulupuu, mille alla igal aastal päkapikud oma kingikotid toovad.
Soovin teile, head õpilased, ilusat ja huvitavat kooliaastat ning lapsevanematele, õpetajatele ja kõigile kooli- ja lasteaiatöötajatele rõõmsat meelt, palju kannatlikkust ning tahet õppida koos noortega.
Head kooliaasta algust!
AIVAR KOKK,
Jõgeva maavanem
