Kes külaelu kidumist ennustab või arvab, et tänapäeva külades ei leidu enam südikaid liidreid, see igatahes eksib rängalt. Aktiivseid eestvedajaid , kes kohalikku külaelu edendada suutnud, leidub tänaseks juba ka pea igas Jõgevamaa nurgas. Päris palju on ka neid, kes läbinud mitmesuguseid külaliidrite koolitusi, suudavad koostada erinevaid projekte, kokku panna üksikasjalikke piirkonna ja külade arengukavasid jne. Aga mis peaasi – eestvedajad on võimelised külarahvast innustama ühistegemistega kaasa tulema ning koos üritatakse elu kodukandis käima lükata. Nii on mõnedki külad lühikese aja jooksul ilusaks muutunud, rajatud on kooskäimise kohti, spordiväljakuid, elustatud vanu traditsioone, organiseeritud õppusi, kursusi, korraldatud pidusid jne.
Karina Kaarepere talunike liidu ja ühtlasi maakonna kodukandi ühenduse esindajana, Jako Jaagu maavalitsusest ning allakirjutanu võtsid esmalt suuna Maarja kandi Otslava külla, autoroolis sedakorda hääleõiguseta Kodukandi maakonnaühenduse koordinaator Pille Tutt. Kaugemates külades liitus seltskonnaga ka maakonna omavalitsuste liidu esindaja Kajar Lember.
Otslava külakoda ja Koogi suurüritused
Parima küla selgitamisel tuli silmas pidada mitmeid asjaolusid nagu näiteks ürituste korraldamist ja nendest osavõttu, kooskäimiskohtade olemasolu, arengukava, osalemist projektides jne. Parima külaliidri puhul arvestati tema aktiivsuse, isikliku tuntuse ja organiseerimisvõime kõrval ka koostöövalmidust ja palju muudki, mis ühest eestvedajast tõelise sädeinimese tegema peaks.
Kui Otslava külast pärit inimene sinna viimastel aastatel sattunud pole, võib teda tabada tõeline üllatus praegust külakeskust nähes. Iseasi muidugi, kas sellist inimest üldse ongi, sest külapäevade ja Maarja-Magdaleena kodukandipäevade ajal on koduküladesse tee leidnud ju enamik neist, kes praegu mujal elavad.
Enam kui kolm aastat tagasi, 2001. aastal alustati küla keskele lipuväljaku rajamist. Perekond Taniloo eraldas selle tarvis osa oma talu maast. Külarahvas tuli kokku, valmistati ette maapind, mis tasandati ja kuhu muruseeme külvati. Tehti haljastus ja toodi kohale suur kivi, millele pandi plaat küla endiste nimedega. Iga talu sai sel ajal ka oma viida. Edaspidi puhastati paarikümne meetri ulatuses läbi küla voolav Kõlaoja, mille üle ehitati kaunis sillake. Tõeline uhkus on samasse lähedusse kerkinud külakoda koos lavaga. Lava valmis tänavu suvel Tabivere vallavalitsuse abiga. Kõiges muus on olnud oluline ikka külarahva ühistöö ning vajalikku raha on saadud tänu Tiia Pärtelpoja kirjutatud projektidele. Osa rahast panid külakoja ehitamise tarvis kokku ka külaelanikud, toodi oma ehitusmaterjaligi. Tiia Pärtelpoeg, kes on ka Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja ning Otslava küla arengukava koostamise algataja, annab ülevaate sellest, mis lähemas ja kaugemas tulevikus külas veel plaanis. Kiik külakoja juurde ja viit küla algusse koos bussiootepaviljoniga tehakse ilmselt juba tuleval suvel. Edasi rajatakse ka kindlasti alustatud parki ja terviserada. Pargi lõplik valmimine jääb ilmselt edaspidiseks, nagu ka ühe talu baasil teatritalu loomine jne.
Koogil kohtume küla keskpunktis järve kaldal kiigeplatsi juures Liia Koortsiga, kes valgustab MTÜ Koogi Küla Seltsi tegemisi. Sealhulgas kõneleb ta ka siinkandis peetud kunagise Saadjärve kooli kokkutulekutest. Erilist muljet avaldab see, kui juttu tuleb siinsetest suurüritustest – tulede peost ja järvemuusikast, mis pidavat kokku meelitama 300 – 500 inimest. Tullakse ka päris kaugelt. Siingi on järveäär ja saareke, kus ansamblid järvemuusikakontserdil esinevad, peamiselt külarahva ühisjõul korda tehtud. Kevadel lubatakse ka Koogil asuda külakoda ehitama ja muidki tegusid tegema.
Nooruslik külakogukond Võisikul ja teotahteline Kamari
Võisiku-Kundrussaare külaseltsi Ewa eestseisja Loniida Bergmann tutvustab esmalt Kundrussaare kalmistut ja Bockide kabelit ning räägib sellest, mis koos muinsuskaitsjatega siin kavas korda saata on. Siis juhatatakse meid külamajja, kus seltsi aktivistid juba ees ootamas. Saame ülevaate nii täiskasvanute ettevõtmistest kui ka sellest, mida on tehtud koos lastega. Külamaja kuulub Võisiku hooldekodule, kus ühte tuppa on tehtud juba kena kooskäimiskoht. Kahes toas on parasjagu käsil remont. Jako Jaagu soovitab aktivistidele soojalt kirjutada projekt Kohaliku Omaalgatuse Programmile. Käime ära ka spordiplatsil, kus külavanema Villu Ojassalu eestvedamisel juba üksjagu võistlusi peetud. Seejärel ei jäta Loniida Bergmann juhust kasutamata, et näidata nn suvist rahvamaja ehk mõisaaegset laohoonet, kus toolid ja avar tantsuplats. Suvel lüüakse seal suured uksed valla, tuuakse kased sisse ja peetakse tõelisi külapidusid. Kõikidest ringidest, kus võimalus koos käia, samuti ühisettevõtmisest kõnelemiseks jääb leheruumist väheseks. Küll aga kiidavad seltsi liikmed oma energilist eestseisjat Loniida Bergmanni ehk Lonnit, kellel olevat pealehakkamist kohe mitme inimese jagu.
Kamari rahva ettevõtmistest on pikemalt ajalehtedes juttu olnud seoses hiljutise tähtpäevaga, kui seal tähistati pidulikult Kamari Haridusseltsi viiendat aastapäeva. Seekord heidame pilgu projektirahade toetusel ja ühistöös rajatud tennise- ja palliväljakutele, käime käsitöötoas ja imetleme kordatehtud järveümbrust ning metsaradasid. Loendamatuid tunde tööpanust on siin küla aktiivsematel inimestel. Üks osa neist kibeleb selgi päeval Põltsamaale, kus kunstiseltsis on parasjagu pooleli savitöö kursused.
Missugune küla tunnistatakse Aasta Jõgevamaa Külaks ning kes Aasta Jõgevamaa Sädeinimeseks, see selgub 24. novembril kell 15 kokkusaamisel Jõgeva kultuurikeskuses.
VAIKE KÄOSAAR
