Hea haridus vajab stabiilsust

Juba aastaid on Eesti haridusringkondades vaieldud tähtajaliste töölepingute muutmise üle tähtajatuteks. Koolijuhtide ühendused ning haridusjuhid  on teinud korduvalt selleseisulisi pöördumisi nii haridus- ja teadusministeeriumile kui ka Riigikogule. Nende eesmärk on olnud stabiliseerida haridusasutuste juhtimist ja parandada seeläbi hariduse kvaliteeti.

 

Praegune ametiaeg viis aastat on asutuse juhile üsna lühike aeg. Esimesel aastal elad sisse, kolm aastat teed tööd ja viiendal aastal kaalud igat sammu, muretsedes oma tuleviku pärast. 

Tragikoomiline ja alandav

Iga viie aasta tagant samasse ametisse kandideerimine sunnib inimest igal sammul ennast tõestama ja näitama, mida  innovaatilist püüad oma asutuses korda saata. Pean tõdema, et see on kohati muutunud tragikoomiliseks ja koolijuhtide jaoks alandavaks, sest koolidel on omavalitsuste poolt kinnitatud arengukavad, mis on tegelikkuses tuleviku kujundamise aluseks.  Lisaks pole harvad juhtumid, kus haridusjuhid satuvad poliitiliste tõmbetuulte kätte — uue erakonna võimuletulekul peab asutuse juht oma maailmavaate “sobitama” raamidesse, mida talle peale surutakse. Vastasel juhul võib kergesti ameti kaotada.

Omavalitsuste eelarvetes on hariduskulude osa kõige suurem – koolid on saanud kaasaegsema väljanägemise, kooliruumid on sisustatud kaasaegsete õppevahenditega. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas toetab õpetajate palga tõstmist selle ameti vääriliseks.

Väljaspool pealinna asuvatesse koolidesse õpetaja-ametisse asuvatel noortel on sellest aastast võimalik taotleda lähtetoetust.  Eelpool nimetatud sammud on kõik seotud rahaga. Kuid koolielu saab stabiliseerida ka muudatustega, mis ei nõua konkreetset rahasummat, piisab ka ühisest arusaamisest ja heast tahtest. Selleks näiteks on haridusasutuste juhtide tähtajaliste töölepingute muutmine tähtajatuteks. 

Riik usaldab

Tänavu 1. septembrist jõustuva seadusemuudatustega (hõlmab huvikooli seadust, koolieelse lasteasutuse seadust, kutseõppeasutuse seadust ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadust), näitab riik, et usaldab haridusasutuste juhte. See puudutab kokku 1300 haridusasutust.

Juhul, kui juht saab oma tööga hästi hakkama, arendab asutust ja selle keskkonda, tagab stabiilsuse ja seisab nii õpilaste kui ka kolleegide eest, saab ta selleks ka pikemaajalise võimaluse ja usalduse.

Eelnõus oli veel parlamendi esimese lugemise ajal sees, et tähtajaline tööleping asendatakse atesteerimisega, kuid see nõue võeti seadusest välja. Komisjon leidis, et atesteerimiskomisjonide loomine on liialt bürokraatlik ning ka tarbetu, sest haridusasutuste juhtide kvalifikatsiooninõuded on juba sätestatud töölepinguseaduses. 

Juhinduda tuleb töölepingu seadusest

Tähtajatu tööleping toob kindlasti kaasa suurema vastutuse. Enam ei saa tuua oma saamatuse põhjuseks liialt lühikest töölepingut ja väita, et püüdsin küll, aga aeg jäi lühikeseks. Juhul, kui haridusasutuse juht ei vasta mingitel põhjustel nõuetele, ei saa oma tööga hakkama või saadab korda mõne vääritu teo, on kohalikul omavalitsusel võimalus tööleping lõpetada.

Hariduse tähtsustamise vajaduses ei kahtle tänapäeval enam keegi. Ühiskond on mõistnud ja väärtustanud haridusvaldkonna olulisust, sest teadmistepõhise majanduse aluseks saab olla vaid hea haridus. Investeeringud nii haridusse kui ka teaduse arengusse on olnud tänaseni ja on ka tulevikus IRLi prioriteet, mida kinnitab ka seisukoht, et majanduse jahtumisele vaatamata peab jätkuma tugev panustamine teadusse ja haridusse.

Palju aega ei ole enam jäänud, kui koolides algab taas pingeline eksamiperiood. Koolide juhid peavad etteulatuvalt mõtlema juba sügisele, et kindlustada koolile õpetajad, et ruumid saaksid remonditud jne, jne.  Kuid vähemalt ei takista neid enam mõte, kas ma ikka jätkata saan… Jõudu Teile, austatud haridusasutuste juhid!

TIINA ORASTE,

Riigikogu liige, IRL

blog comments powered by Disqus