Haruldane kanavaras Elistveres

“Sellele loomale sai saatuslikuks tema ahnus. Metsnugiste tavalise söögi ? oravate ? asemel otsustas ta kanapraadi maitsta ning istub nüüd siin,” ütles Elistvere loomapargi projektijuht, Eesti Metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet.

21. veebruari hommikul avastas Kullamaa valla Urvaste küla Põldotsa talu perenaine nimelt oma laudast 32 murtud kana ning sellist tapatööd ei kavatsenudki ta rahulikult taluda. Õnneks ei takistanud tugev pahameel kanadest ilma jäänud perenaist arukalt tegutsemast: ta pöördus asjatundja, st Kullamaa jahiseltsi esimehe Urmas Põlduri poole. Tulemuseks oli see, et järgmisel õhtul pani jahimees Jaanus Tuulik lauta üles kastlõksu. See, kelle perenaine järgmisel hommikul lõksust leidis, osutus aga niisuguseks ime-elukaks, et õiget nime ei osanud talle anda ei leidja ega jahimehed. Mistõttu otsustati asjas selguse saamiseks pöörduda maakonna keskkonnateenistuse poole.

Kui spetsialistid olid kindlaks teinud, et tegemist on metsnugise üliharuldase albiinovormiga, polnud asjaosalistel enam südant kanget kanavarast esialgsete kavade kohaselt hukata, vaid hakati talle “kinnipidamiskohta” otsima.

Närviproov

“Looma pakuti ka Tallinna loomaaiale, aga nemad ei suutnud talle nii kiiresti eluaset leida,” ütles Elistvere loomapargi perenaine Asta Sarv.

Loomapargil seevastu oli n-ö varnast võtta paar poolvalmis puuriboksi, millest üks siis kiirkorras elamiskõlblikuks muudeti.

“Kui see poleks albiinonugis olnud, siis poleks me teda võtnud: ta on juba täiskasvanud loom ja nii kergesti ta inimestega enam ei harju kui möödunud aastal Elistverre toodud nooruke metsnugis Triinu,” ütles Asta Sarv.

Nüüd on Triinu ja tema albiino liigikaaslane naabrid. Uusasukas on esialgu nii pelglik, et päevavalge aja redutab katuseharja all laudade vahel ja laseb paista vaid sabal. Õõnestatud känd, mille loomapargi töötajad uusasuka puuri tõid, et ta sinna soovi korral varjuda saaks, osutus nugisele paraku kitsaks: õõnsus tehti ju Triinu mõõtmeid silmas pidades, uus loom on aga vanem ja suurem.

Mõistagi on esialgu ärevil ka Triinu: mida lähemal kahe puuri võrkvaheseinale uue naabri valge saba tolkneb, seda närvilisemaks lähevad Triinu hüpped ja kohati teeb ta kurisevat kurguhäältki. Loodetavasti lepivad loomad siiski varsti teineteisega ning uusasukas hakkab end ka Triinu eeskujul kenasti publikule näitama.

Võrdlusvõimalus

“Nime me talle kohe ei pane: jälgime teda enne natuke ja uurime iseloomu,” ütles Asta Sarv ja lisas, et seekord nimega puusse paneku ohtu pole: see, et loom isane on, on juba kaugelt näha. Triinule pandi mäletatavasti nimi esialgsete vaatlusandmete põhjal ja siis, kui selgus, et loom hoopis isane on, ei hakatud teda lihtsalt enam ümber ristima. Võib-olla tasuks uus loom ladinakeelsest liiginimest Martes martes lähtuvalt Mardiks või albiinovormist lähtuvalt Albertiks ristida?

“Albiinosid ehk üleni valgeid metsnugiseid esineb üliharva ning me oleme väga tänulikud Eesti Metsaseltsi Läänemaa osakonnale eesotsas Koit Latikuga, kes päästsid haruldase kanavarga väljateenitud surmast. Täname ka Põldotsa talu tublit perenaist, Kullamaa jahimehi ja haruldase looma Elistverre toimetajat Jüri Ungersoni,” ütles Kaupo Ilmet.

Asta Sarve sõnul väidavad targad raamatud, et albiinod on enamasti sama liigi tavaisenditest nõrgemad. Elistvere uusasukas oma ärarebitud vasaku kõrva ja vähemalt 32 kana eluga hingel küll mingi nõrgukese muljet ei jäta. Asta Sarv ja Kaupo Ilmet olid omavahel koguni nalja visanud, et äkki olid murtud kanad valged ning et sellest nugis valgeks läkski. Igatahes on vahva, et rahvas saab Elistveres nüüd kõrvuti näha ühe liigi tava- ja albiinovormi esindajat.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus