Enam kui seitsmekümneaastase traditsioonidega Jõgeva jäähokielus tuntuks saanud vendadest Poomidest hakkas selle spordialaga kõige varem tegelema Harry Poom, kes vendadest ka kõige vanem. Mõned päevad tagasi seitsmekümneaastaseks saanud mees hoiab praegugi keha vormis uisutamisega. Vintske spordimehe elule on vürtsi lisanud ka viibimine Nõukogude Liidu sõdurina Praha Kevade aegses Tšehhoslovakias ja puitmajade ehitamine Ungari pealinnas Budapestis.
Tõikvere külas sündinud Harry Poom hakkas jäähokit mängima kohe, kui Jõgevale elama asus ja siinse kooli üheksandasse klassi õppima tuli. „Alguses uisutasin, siis ühinesin hokimeeskonnaga. Lühikest aega oli mu treeneriks Felix Adrat, seejärel Märt Räli, kes on valitud ka Eesti Jäähoki Kuulsuste Halli. Tema õpetused on hästi meeles. Kaua Märt Räli siiski Jõgeval polnud, ta läks edasi Kohtla-Järvele,” rääkis Poom.
„Algul mängisin hokit koolivõistkonnas, pärast sõjaväest tagasi tulekut Jõgeva esindusmeeskondades Jõud, KEK ja MEK. Meeskonnas olin põhiliselt kaitsemängija. Jõgeval oli jäähoki siis ikka väga populaarne, seda mängis peaaegu iga teine poiss ja noormees.”
Hoki õppimisest olulisem
Harry Poom meenutas, et algul uisutas ta tanksaabastega ja esimesed hokikepid tuli tal endal valmistada. Olulisematest tulemustest rääkis ta nii: „Mul olid võimalused tulla Jõgeva spordikooli meeskonnaga Eesti noortemeistriks. Kuna aga mu hinded matemaatikas olid keskmisest kehvemad, ei lubanud toonane Jõgeva keskkooli direktor Vello Namm mind aga otsustavatele mängudele. Ega mind õppimine tõesti väga ei paelunud. Kui koolipäev läbi sai, kippusin kohe hokiväljakule. Mõned diplomid ja medalid mul siiski on. Nii olen tulnud Jõgeva meeskonnaga spordiühingu Jõud meistriks. Edu olen saavutanud ka maakonna turniiridel.”
Poom ütleb, et vanasti oli talv ikka talv ja suvi. „Nüüd tead ise, kuidas need ilmastikuolud on. Ilmad ei luba ju välisjääd eriti teha,”iseloomustas Harry Poom hokimängimiseks tarvilikke jääolusid Jõgeval läbi aegade.
Harry noortematest vendadest on nii Jõgeva kui ka Eesti hokielus kõige tuntumaks saanud treener ja võimekas mängija Kaido Poom, kuid jäähokit on harrastanud ka vennad Heino ja Aarne Poom. Ühes meeskonnas on vennad mänginud Jõgeval toimunud sõprusmängudel. Oma kunagistest meeskonnakaaslastest on Harry Poomil eredamalt meelde jäänud sellised nimekad hokimängijad nagu Enn Päll, Jüri Õunapuu, Sulev Ottenson ja mitmed teisedki.
Sõidutas hokilegendi Jõgevale
Üheks asutavaks ülesandeks oli KEK-is mikrobussijuhina töötanud Harry Poomile legendaarse hokitreeneri Valdor Rajalo sõidutamine Tartust Jõgevale 1990. aastal. Seda Rajalo kaheksakümnenda sünnipäeva pidulikule tähistamisele spordihoones Virtus.
„Seda asja tehakse muidugi liiga suureks. Vend Kaido palus mul lihtsalt Rajalo Jõgevale tuua. Läksin siis tema kodu ukse taha Tartus Salme tänaval ja ütlesin, et pane pintsak selga ja läheme Jõgevale. Rajalo küsis, et mis seal toimub. Vastasin, et tule kaasa, siis näed. Küll ta aga aimas, milles asi. Minu treener Rajalo polnud, kuid vahel ajasime ikka juttu. Ta töötas ju veel kõrges vanuses Jõgeva KEK-is plekksepana.”
Harry Poom ise töötas Jõgeva KEK-is esiotsa veoautojuhina ja vedas põhiliselt ehitusobjektidele liiva.
Taasiseseisvas Eestis on Harry Poom töötanud ennekõike liinibussi juhina. „Alles möödunud sügisel läksin pensionile. Nägin ära ka tasuta bussisõidu maakonnasisestel liinidel. Tundub, et sõitjaid tuli juurde ja vahel on osa neist pidanud bussis ka püsti seisma.”
Poom lisab, et bussijuhtidel tuleb omavahel ka nõu pidada, erinevaid teemasid asjalikus seltskonnas arutada. „Selleks kasutasime barakki, mida omavahel staabiks kutsusime.”
Tšehhoslovakkias Praha Kevade ajal
Harry Poom rääkis ka oma elu huvitavamast, kuid pealesunnitud perioodist. Nõukogude armee teenistus algas tal Venemaal. Peagi saadeti tema väeosa aga Tšehhoslovakkiasse, kus NSV Liidu relvajõud surusid 1968. aastal maha moskvameelsete kommunistide vastu suunatud ülestõusu Praha Kevadet.
„Paljudel Nõukogude ajateenijatel käskisid nende ülemused demokraatiameelsete tšehhide vastu tuli avada. Meie väeosa meestel seda õnneks teha ei tulnud, sest olime autoväeosa, mis paiknes Praha lähedal asunud väikelinnas. Poliitilise olukorra üle me mõistagi omavahel ei arutanud. Sõduritel tuli käsku täita. Nägime aga igasuguseid kohalikke inimesi. Mõni näitas rusikat, mõni tervitas rõõmsamalt.
Ise sain Tšehhis seersandiks. Pagunitele pandi vägisi kaks paela peale. Keegi ei küsinud, kas oled ka kommunistlik noor. Tavaliselt oli sellesse organisatsiooni kuulumine kõrgema auastme saamisel oluline,” kinnitas Poom.
Sõjaväeteenistuses Prahas sõidutas Harry Poom ennekõike ohvitsere, kellest kõige kõrgema aukraadiga oli polkovnik. „Meeles on ka üks huvitav sõit villisega, kui käisime Tšehhoslovakkia alampolkovniku pool öösel pidutsemas.”
Kokku viibis Harry Poom Nõukogude sõdurina Tšehhoslovakkias kaks aastat. Meeldejäävaks väliskomandeeringuks hoopis teistes oludes oli Harry Poomile viibimine Ungaris Jõgeva KEK-i ehitajana.
„Rein Mõts organiseeris sinna brigaadi puitmajade ehitamiseks Põltsamaal valmistatud plokkidest. Mina olin kaasas kui autojuht. Sõit algas seiklustega juba Jõgeval. Ühiskondlik liiklusinspektor pidas mind kinni ja tegi märkuse, et turvavöö on lahti. Siis küsis, et kuhu ma nii vara hommikul sõidan? Kui ütlesin, et Budapesti, ei jäänud ta uskuma, arvates, et narrin korrakaitsjat. Alles siis, kui näitasin teekonnalehte, millele oli kirjutatud Jõgeva – Budapest, sai ta aru, et asi on tõsine. Ega toona autoga Eestist välismaale naljalt ei sõidetud.”
Budapesti krimkaülemale maja ehitamas
Üks klientidest, kellele Ungaris maja ehitati, oli Budapesti kriminaalpolitsei ülem. „Ta kandis erariideid ja algul me ei teadnudki, kellega tegemist. Hiljem kutsus ta meie brigaadi aga endale külla ja siis saime teada,” lisas Poom.
Praegu Harry Poom põlvede tõttu enam hokit mängida ei saa. Küll aga püüab ta vähemalt kord nädalas Tartus Lõunakeskuses tehisjääl uisutamas käia.
„See mõjub hästi nii põlvedele kui ka kogu organismile. Sageli kohtan Tartus uisujääl teisigi vanema põlvkonna Jõgevamaa spordimehi. Samuti meeldib mulle kehalist ja vaimset lõõgastust saamas käia ka Kuremaa spaas,” ütles seiklusrikka eluga hokimees.
JAAN LUKAS
