Asjast rääkimise all mõtles Maret Oomer seda, et kõik nähtud lavastused käsitlesid praeguses ajahetkes olulisi probleeme — kas siis tänapäevases või natuke arhailises “kastmes”, kas tõsiselt või huumorivõtmes, kas dramaturgi loodud või ise kokku kombineeritud teksti kaudu. Ning küsimusest, kas laval toimuv publikule korda läheb või mitte, teatris, sealhulgas harrastusteatris kõik algabki.

Laupäeval nähtud täiskasvanute truppide lavastustest tunnistas zhürii ehk Nõukoda, millesse peale Maret Oomeri kuulusid Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Maie Puusepp ning Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli laulutudeng Rasmus Kull, kõige terviklikumaks Tabivere harrastusteatri “Valimised mede moodu”, mille teksti on lavastaja Tõnis Lepp kokku pannud Oskar Lutsu, Kulno Süvalepa ja iseenda loomingust. Tänavusel kahtede valimiste aastal tundus tükk, kus kahte eri parteisse kuuluvad abikaasad Kristjan ja Kristiina Kraa peremees Priuhkami tallu valimispropagandat tegema tulevad ning üksteist üle trumbata ja pererahvast lollitada püüavad, iseäranis aktuaalne. Tabiverelased olid leidnud oma ideede teostamiseks adekvaatsed lavalised vahendid ning paistsid silma hea ansamblimängu poolest, ainult eesmärgipärast tegutsemist oleks võinud Maret Oomeri arvates rohkem olla.

Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski ja Jõgeva Linna Teatri ühisprojektina valminud lavastus “Eesti matus” (lavastaja Eve Somelar) avas eestlase olemust Andrus Kiviräha vaheda teksti kaudu. Vanaveski ja Jõgeva Linna Teatri ühistrupi trumbiks olid lavaline siirus ja ausus, misanstseenid oleksid see-eest vajanud veidi kindlama käega paika panekut.

Kolmanda täiskasvanute trupina astus üles Põltsamaa kultuurikeskuse näiteseltskond Kuukatsujad. Nende lavastus “Memmed-taadid” (teksti autor Hendrik Lindepuu, lavastaja Keiu Kess) esitas intrigeeriva küsimuse, kas ka eakal hooldekoduasukal on õigus tundeelule. Paraku kannatas lavastus liialt lühikesteks stseenideks hakituse ja rollilahenduste ebaühtluse all.

Emakeele kaitseks

Gümnaasiumiastme truppide lavastuste hulgast parima valimisel oli Nõukoda niisama suures hädas kui mullugi ning jälle tegid nende elu “raskeks” Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja ja Põltsamaa kultuurikeskuse noorte näitering Viribus Unitis. Kui mullu langes vaekauss lõpuks napilt Viribus Unitis lavastuse kasuks, siis tänavu andis Nõukoda niisama napi eelistuse Liblikapüüdjale.

Nende lavastuse aluseks oli küll Ivan Krõlovi kaks sajandit tagasi kirjutatud näidend “Õppetund tütardele”, milles kolm vene aadlineidu kõike prantsuspärast ihalevad, ent mängima ajendas seda hoopis mure meie enda armsa eesti emakeele pärast, mis noorte seas vohava anglomaania tõttu võõrkeelenditega risustuma kipub. Ning Krõlovi tekst lubas paralleele tänapäevaga tõmmata küll.

Urmas Lennuki näidend “Teisel pool piiri”, mida mängis Viribus Unitis, kajab aga tänases päevas vastu veel tunduvalt kõvemini kui lavastaja Keiu Kess teksti sügisel kavva võttes eeldada oskas: siis polnud ju veel päevakorda tõusnud ei Maret Maripuud sotsiaalministri ametist lahkuma sundinud jamad puudega inimestele toetuste maksmisel ega ka abita jäänud Nora Toomjõe surma juhtum. Mõlemad tulevad aga Viribus Unitise tükki vaadates jõuliselt meelde.

Ehkki Liblikapüüdja noortel tuli oma tüki lavaproove juhendaja haiguse tõttu üsna iseseisvalt teha, kukkus nende lavastus Nõukoja meelest välja vormistuselt täpsem, konkreetsem ja väljapeetum kui Viribus Unitise oma. Küll aga pidas Maret Oomer “Teisel pool piiri” peaosalise Taavo Terase rollisooritust parimaks kahe päeva jooksul nähtuist.

Kolmas gümnaasiumiastmes konkureerinud lavastus, Puurmani noorte näiteringi (juhendaja Keiu Kess) “Koturnijad” oli teksti poolest vägagi vaimukas, ent teostus jättis mõnes mõttes soovida.

Teine haridus

Põhikoolitruppe osales näitemängupidustustel kaks ning mõlema lavastus kõneles trupi ja juhendaja koostöös sündinud teksti abil teismeliste inimeseks kasvamise muredest. Kui Maarja Põhikooli trupi lavastuses (juhendaja Merle Haossar) tehti seda pisut kobavamalt ja publiku jaoks liiga palju otsi lahti jättes, siis Voore Põhikooli trupp (juhendajad Mare Maasik ja Eve Koch) pani oma kooli õpilaskodus elavate noorte elust võetud probleeme lahates publiku tõeliselt kuulama ja kaasa elama.

iii

Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatril Liblikapüüdja on Nõukoja otsusel õigus esindada Jõgevamaad gümnaasiumiastme kooliteatrite riigifestivalil, Voore Põhikooli trupil aga keskastme kooliteatrite riigifestivalil. Esimene toimub 3.-5 aprillini Tartus, teine 17.-19. aprillini Kärdlas. Täiskasvanute harrastusteatrite riigifestival toimub alles tuleva aasta jaanuaris Rakveres ning seal osalemiseks sai Nõukojalt soovituse Tabivere harrastusteater.

iii

Rollipreemia pälvisid seekordsetel näitemängupidustustel peale juba mainitud Taavo Terase Endel Pekk ja Linda Amjärv Tabivere harrastusteatrist, Janek Varblas, Indrek Uusmaa ja Reine Koppel kultuuriseltsi Vanaveski ja Jõgeva Linna Teatri ühistrupist, Virgo Ernits ja Rauno Reinas Liblikapüüdjast, Marita Nugis Viribus Unitisest ning Liivi Kirtsi ja Jorma Kütt Voore Põhikoolist. Tabivere laulupoissi Artur Aunapit tunnustati lavastuse “Valimised mede moodu” lõpus esitatud laulu eest siiruse eripreemiaga. Eritunnustuse pälvisid ka Põltsamaa Kuukatsujad (ansamblimängu eest), Viribus Unitis (tänapäevase teema kajastamise eest), Puurmani noorte näitering (lavaliste otsingute eest) ja Maarja Põhikooli näitering (eakohase teema käsitlemise eest). Tabivere trupi liikmed Endel Pekk, Linda Amjärv ja Üllar Karu ning Vanaveski/Jõgeva Linna Teatri trupp pälvisid eritunnustuse konkreetsete stseenide eest, mis Nõukoja silmis n-ö tõe hetkedena esile tõusid.

iii

“Mul on hea meel, et teie sees on midagi sellist, mis vajab igapäevaste töö- ja olmeasjade kõrvalt välja ütlemist ning et teil on tahtmist teha seda teatrikeeles,” ütles Maret Oomer Jõgevamaa harrastusnäitlejatele. “Noortele annab mõtestatud teatritegemine aga justkui teise hariduse tavalisele kooliharidusele lisaks.”

Aasta pärast toimuvad Tabiveres Jõgeva maakonna kahekümnendad, seega juubelihõngulised näitemängupidustused.

RIINA MÄGI