Eesti Harrastusteatrite Liit korraldas 7. ja 8. novembril Otepää Kultuurikeskuses harrastusteatrite lavastajate ja näitlejate rahvusvahelise teatrikonverentsi.
Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis kohtusid Otepääl Eesti, Läti ja Leedu ning Põhjamaade harrastusnäitlejad, lavastajad ja maakondade kultuuriorganisaatorid. Jõgevamaad esindasid Põltsamaa kultuurikeskuse näiteringi juhendaja Keiu Kess ning Esta Sokk ja Rein Annuk Tabivere Harrastusteatrist.
Konverentsi avas Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) juhatuse esimees Ain Saviauk.
Soov koostööks
Tema järel esinesid Dace Vilne Läti Rahvakultuurikeskusest ja Ingana Gremze, Läti Harrastusteatrite Liidu esinaine. Nende ettekannetes kerkis esile mure rahvuskultuuri kroonilise alarahastamise pärast. Eriti kummaline tundus sealne taidluskollektiivide tarifikatsioon, millest sõltub kollektiivide rahastamine. See meenutas väga meilgi nõukogude ajal toiminud süsteemi. Leedulaste poolt oli eestkõnelejaks Daute Vaigauskaite, Leedu Harrastusteatrite Liidu esinaine. Tema jutt oli tunduvalt optimistlikum. Tundus lausa uskumatu, et neil on 75 protsenti harrastuslavastajatest kõrgelt koolitatud spetsialistid. Seejärel astus üles Steinar Arnesen Norrast, kes on Ülemaailmse Harrastusteatrite Liidu ja Põhjamaade Harrastusteatrite Alliansi esindaja. Tema kõneles pikemalt Põhjamaade teatriharrastajate kogemustest ja Põhjamaade ning Baltikumi koostöövõimalustest. Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuht Kristiina Oomer esitas põhjaliku ülevaate meie töödest ja tegemistest.
Päev jätkus meistriklassidega. Esmalt rääkis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Kalju Komissarov teemal “Näitleja töö teatris”. Endla teatri lavastaja Andres Noormets jätkas teemal “Lavastaja töö teatris”. Õhtu jätkus Võru Teatriateljee etendusega “Võrumaa rituaalid”, lavastaja Tarmo Tagamets.
Tegutses viis töörühma
Laupäeval jätkus töö rühmades, osalejad võisid viie töörühma hulgast endale meelepärase valida.
Esimeses rühmas olid teemaks harrastusteatrite eesmärgid ja tulemused, harrastusteatri juht ja vedaja. Töörühma juhtisid EHL koolitusjuht Viivi Metslaid ja Ain Saviauk. Teise grupi teemaks oli teatri väljundi propageerimine, levitamine ja tagasiside, juhiks Katrin Luts harrastusteatrite liidust. Kolmas töörühm rääkis koostöövormidest riigi, omavalitsuste ja teiste truppidega, eestkõnelejaks Heino Pedanik kultuuriministeeriumist. Neljandas rühmas olid kõneaineks teatrikunsti alased teadmised, oskused ja koolitus, juhid Maret Oomer ja Tiit Alte harrastusteatrite liidust. Viimases töörühmas räägiti rahvusvahelise koostöö võimaluste, vajaduse ja perspektiivide teemal, eestkõnelejaks Kristiina Oomer.
Kui töörühmad olid lõpetanud, rääkis Tõnis Lensment kultuuriministeeriumist teatri rollist sotsiaal-kultuurilises ja poliitilises elus. Hiljem tehti kokkuvõtteid: esitati töötubades välja sõelutud mõtteid ja plaaniti Baltimaade ühistegevust.
Üks konverentsi eesmärke oligi nõukogude ajal toimunud ja iseseisvusajal katkenud koostöö jätkamine. Kavas on vastu võtta riikidevaheline leping liitude tasemel, mille kolm põhipunkti on ühiste festivalide korraldamine, ühine koolitus ja kollektiivide ning nende juhtide tarifitseerimissüsteem. Hilisemas telefonivestluses toonitas Maret Oomer: “Ehkki töögruppidel oli palju aruteluteemasid, oli siiski kõige olulisem harrastusteatrite liikumise mõte üldse: kellele ja milleks on see vajalik, kuidas ja millisel kujul peaksime jätkama. Eriti terav on meil muidugi koolitusprobleem, millele otsisime samuti lahendusi. Oma töörühmas märkasin mõningase üllatusega, et harrastusnäitleja ja lavastaja ei tegele oma asjaga mitte niivõrd lavalisest edevusest, kuivõrd missioonitundest, väga tähtis on rahvusliku loovuse hoidmine ja arendamine. Kindlasti võib konverentsi igati kordaläinuks lugeda.”
Tabivere Harrastusteatrit esindasid Otepää konverentsil Esta Sokk ja Rein Annuk, kes pildil Jüri Tuuliku lavatükis “Ameerika mäed” peategelasi kehastavad.
Rein Annuk, Tabivere Harrastusteatrist
