|
|
Üsna Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres, Sulustvere külas Ööbiku talu maadel asub Põltsamaa jahiseltsi lasketiir. See valmis pika ja põhjaliku töö tulemusena ning oli kohalike jahimeeste ammune unistus. |
Tõsi, kasutusluba on veel välja andmata, ent lähiajal peaks seegi teoks saama.
Aigar Jürjensi sõnul tekkis mõte lasketiiru ehitamisest Põltsamaa kandi jahimeeste peades aastal 2004. Alguses oli lootus saada raha lasketiiru rajamiseks Aigar Jürjensile kuuluvatele Ööbiku talu maadele Jõgevamaa Koostöökoja kaudu, kuid paraku tegutses mees füüsilisest isikust ettevõtjana ja nii tulnuks tal sellesse projekti omaosalusena väga suur summa panustada. Ta mõistis, et üksi pole tal lasketiiru rajada võimalik.
Kaua tehtud, kaunikene
“Õnneks said siitkandi jahimehed aru, et lasketiiru ei ole mulle üksi vaja, vaid seda on meile kõigile tarvis,” meenutas Jürjens. Varsti valiti Põltsamaa Jahimeeste Seltsi juhiks Margo Miljand, kes lasketiiru rajamise väga tõsiselt käsile võttis. Aastal 2006 alustatigi umbes 0,2 hektari suurusel alal suuremahuliste mullatöödega, millele eelnes võsa raiumine, puude langetamine ja kändude juurimine. Seejärel plaaniti lasketiiru põhi ja lükati buldooseri abil kännud tiiru ümber vallide aluspõhjaks.
Aigar Jürjensi ja Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul oleks võimatu kokku lugeda neid töötunde, mis lasketiiru ehitamisse on panustatud. Kuid tulemus on seda väärt. Selles lasketiirus on võimalik läbi viia kõiki jahimeestele mõeldud laskeharjutusi ning korraldada ka mitmesuguseid laskevõistlusi, sealhulgas rahvusvahelisi.
Liikuv märklaud parandab laskmisoskust
Kui seni sooritati laskeharjutusi mujal vabariigis tegutsevates lasketiirudes, siis nüüd on võimalik proovida ja parandada oma laskeosavust liikuva märklaua pihta tulistades kaasaegses laskepaigas. Märklauaks on “jooksev metssiga,” millele tuleb 2,5 sekundi jooksul pihta saada, just nii kaua on see liikuv märklaud harjutuse sooritaja vaateväljas. Kui mitmed lasketiiru jaoks vajalikud tööd on tehtud erinevate projektide kaasabil, siis märklauaseadeldis osteti jahimeeste endi raha eest.
Aigar Jürjensi sõnul on Põltsamaa jahiseltsi rahaline panus lasketiiru valmimisse umbes 35 000 eurot. Enne viimast uuendust tuli laskeharjutusi sooritada veidi tagasihoidlikumates tingimustes, nüüd on olemas spetsiaalne rööbastel liikuv laskemajake, kust laskeharjutusi sooritatakse. Laskekoht liigub erinevate distantside vahel mööda raudteed ja laskealale on paigaldatud ka kuulipüüdja. Laskeharjutusi sooritatakse kahelt distantsilt: vintrelvast tulistades on laskekaugus 50 meetrit ja siledaraudsest relvast tulistades 35 meetrit.
Laskeharjutuste ajal on jahimeestel võimalik väikeses majakeses ka nina soojendamas käia.
Aigar Jürjensi sõnul on jäänud realiseerida veel väike unistus — kaamerad märklaua liikumistee mõlemasse otsa. Nende abil oleks võimalik pärast lasu sooritamist kohe näha, millisesse märklaua osasse pihta saadi. Kaamerate paigaldamine pole enam kuigi suur töö, sest need tuleb vaid juba olemas oleva süsteemiga ühendada ja siis on arvutimonitorilt näha, milline oli harjutuse tulemus.
Jahil teist võimalust ei anta
Põltsamaa jahiseltsi lasketiir asub keset Eestit, edaspidi võib see siinsete jäägrite jaoks kasulikuks osutuda. Aigar Jürjensi sõnul pole lasketiir nende jahiseltsi jaoks tulu teenimise koht, kuid tiiruga seotud kulutused on rendiraha abil võimalik tasa saada.
Samas on lasketiiru esmane eesmärk parandada jahimeeste laskeoskusi. Toivo Tõnsoni sõnul ei taha ükski jahimees, et tema vigastatud uluk metsa maha jääks. “Et sellist ebameeldivust vältida, tuleb rohkem lasketiirus paugutada ja metsas teha lask kindla peale. Kui siin märklauale pihta ei saa, kaob see hetkeks vaateväljast ja tuleb siis jälle tagasi. Metsas ju teist võimalust ei anta,” nentis Tõnson. Igal jahimehel tuleb oma laskeoskuse tõestamiseks teha iga kahe aasta järel suuruluki laskeharjutuse katsed. Nüüd ongi selline võimalus ka Jõgevamaal.
Kõigi tõsiste huviliste jaoks
Põltsamaa jahiseltsis on praegu viis vastava koolitusega instruktorit, kes võivad selliseid katseid vastu võtta. Tänaseks päevaks on selles lasketiirus kätt harjutamas käinud kõik Põltsamaa jahiseltsi liikmed, keda on ligi 180. Üle-eelmisel aastal on selles lasketiirus toimunud laskeharjutuste tulemusena välja kirjutatud umbes 250 suuruluki lasketunnistust. Eelmisel aastal oli lasketiiru kasutamine veidi tagasihoidlikum seoses ehitustöödega. Jürjensi ja Tõnsoni sõnul oleks võinud aasta lõpupoole lasketiiru aktiivsemalt kasutada, kuid seekord läks teisiti “Eks mõned padrunid hoitakse ka vana-aasta õhtuks,” oletas Aigar Jürjens mõni päev enne aastavahetust toimunud jutuajamisel.
Tegelikult on äsja valminud lasketiir väga vajalik ka noortele jahimeestele. Ilma kursusi läbimata pole ju võimalik jahipiletit omandada. Kursuste kavva kuulub mõistagi ka laskeharjutuste sooritamine.
Aigar Jürjensi ja Toivo Tõnsoni sõnul on Põltsamaa jahiseltsi lasketiiru oodatud kõik laskmistäpsust harjutada soovivad jahimehed. Relv peab igal jahimehel siiski endal kaasas olema. Samas käib tiirus neidki inimesi, kel mitme peale üks relv. “Oleme teinud kõik selleks, et siit ükski kuul “hulkuma” ei pääseks. Laskepaika ümbritsevad vajaliku kõrgusega mullavallid ning tiirust eemale, ümbritsevale metsa-alale on üles seatud laskepaigast teavitavad hoiatustahvlid. Ootame siia kõiki, kellel tõsine soov laskmist harjutada,” rääkisid Jürjens ja Tõnson.
Põltsamaa jahiselts
*Ligi 180 liiget
*Jahti peetakse kahe looduskaitseala vahelisel alal, mis ulatub ühtpidi Endale järvest kuni Alam-Pedjani ja teiselt poolt maakonna piirini
*Kogu Põltsamaa jahiseltsi territoorium on ära jaotatud üheksa rühma vahel
*Erandiks on vaid linnujaht, mida võib pidada omavahelisel kokkuleppel ka teiste hallatavatel jahimaadel
i
TOOMAS REINPÕLD
