Veel enne koroonaviiruse kriisi keskenduti Põltsamaal ja Mustvees haridusvõrgu uuendamisele. Nüüd on otsustatud selle teemaga edasi minna. On selge, et haridusvõrk vajab uuendamist. Päris kõiki koole pole mõistlik ega otstarbekas sellisel kujul üleval pidada ja pole saladus, et just koolide ülevalpidamine ampsab suure osa valla eelarvest.
Ent vaatama peab teist külge. Nimelt peavad haridusvõrgus tehtavad otsused olema ennekõike suunatud kindlasse tulevikku. Seal juures peavad arutluse all ennekõike olema rahvastiku kasv või kahanemine ning rahalised võimalused.
Kuid mööda ei tohi vaadata sellest, et suuremate paikade, nimetame neid siis maakonna mõistes tõmbekeskusteks, kõrval tuleb järele aidata ka väiksemaid. Sest haldusreformi mõte seisnes ju selles, et üheskoos oleks lihtsam ja mõistlikum toimetada. Ja kui valla väiksematesse kohtadesse on lähiajal oodata suuremaid rahasüste, seega noori peresid, kvalifitseeritud tööjõudu, tuleb ka valla poolt sellele kõvasti kaasa aidata.
Elu maal pole kellelegi meelakkumiseks tehtud: viimseni hõredaks jäänud bussigraafikud, suletud poed ja postkontorid ei muuda elu maal mitte mugavaks, vaid luksuskaubaks. Kinni pandud koolid ja lasteaiad peletavad aga viimsedki noored pered.
Paljudel väiksematel koolidel on oma võlu. Nimelt aitavad need õpilasi, kellel tavalises suures koolis pole lihtsalt võimalik hakkama saada. Ja tihtilugu on just väiksed armsad maakoolid need, mis paljudele peredele maal elamise osas kaalukeeleks saavad. Ärge siis neid väheseidki minema peletage.
