Põltsamaa vald on asunud tegema ettevalmistusi haridusvõrgu ümberkorraldamiseks tuleva aasta sügisel. Lõpliku otsuse, millised koolid ja lasteaiad 2021. aasta septembriks alles jäävad ning kuidas õppetöö edasi toimima hakkab, langetab hiljemalt detsembrikuu lõpuks vallavolikogu.
Hariduskomisjon pidas kooliaasta algul koosoleku, kus arutati erinevaid võimalusi, kuidas koolivõrku Põltsamaa vallas senisest efektiivsemaks muuta. Sõelale jäi kolm varianti, milline õppeasutuste võrk edaspidi Põltsamaa vallas peaks välja nägema hakkama.
„Vallavalitsuse ja volikogu hariduskomisjoni koostöös valikusse jäänud kolm alternatiivi on täna suunatud avalikule väljapanekule. Valikust on langenud välja niinimetatud null-stsenaarium ehk see, et haridusvõrgus muudatusi ei tehta, sest analüüside kohaselt ei ole selline haridusvõrk jätkusuutlik,“ selgitas Põltsamaa abivallavanem Karro Külanurm.
„Need kolm alternatiivi on välja sõelutud 15. juuni ajurünnakust, milles osalesid vallavolikogu hariduskomisjoni liikmed, vallavalitsuse esindajad ja haridusasutuste juhid, kes pakkusid välja ligi kümmekond erinevat võimalust Põltsamaa valla kooli- ja lasteaiavõrgu ümberkorraldamiseks. Arutelude ja rühmades tehtud tööde põhjal selgus kõigepealt neli alternatiivi, mida tutvustasime 29. juunil ka Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud arutelukoosolekul, kus osalesid volikogu liikmed, kooli- ja lasteaiajuhid ning õpetajate, hoolekogude ja õpilasesinduste esindajad, kes hindasid nelja alternatiivi tugevusi ja nõrkusi,“ lausus Külanurm.
Volikogus loodetakse otsust haridusvõrgu ümberkorraldamise kohta vastu võtta 2020. aasta detsembri lõpuks. Koolide personali koosseis kinnitatakse hiljem, tõenäoliselt 2021. aasta esimeses pooles ning peaks paika saama hiljemalt uueks õppeaastaks.
Osa koole suletakse
Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Silja Petersi sõnul näevad kõik praegu arutelu all olevad alternatiivid ette näiteks Esku-Kamari kooli sulgemise. Esku kooli lasteaiaosa liidetakse tõenäoliselt tekkivale Põltsamaad ja ümbrust haaravale lasteaiale.
„Loodame kõik ettepanekud ja head mõtted koolivõrgu ja hariduse ümber kujundamise kohta kokku koguda 11. oktoobriks,“ lausus Silja Peters.
Praegu laual olevates alternatiividest esimene on, et kokku liidetakse Puurmani mõisakool ja Puurmani lasteaed Siilipesa, ülejäänud koolidest jääb alles kool Põltsamaal, kus antakse edasi haridust 1. klassist kuni 12. klassini. Selle stsenaariumi kohaselt suletakse Esku-Kamari kool, Pisisaare algkool, Aidu lasteaed-algkool, Adavere põhikool ja Lustivere põhikool. Lasteaia õppekohad jääksid vastavalt vajadusele edasi Pisisaarde, Vägarisse, Adaverre, Lustiverre ja Eskusse.
Teise alternatiivi järgi liidetakse Puurmani mõisakool ja lasteaed Siilipesa, ülejäänud koolidest jääks alles kool kahe õppekohaga, millest üks asuks Põltsamaal (1.–12. klass) ning teine Adaveres (1.–9. klass). Esku-Kamari kool, Pisisaare algkool, Aidu lasteaed-algkool ja Lustivere põhikool selle stsenaariumi kohaselt suletakse.
Kolmanda alternatiivi kohaselt liidetakse Puurmani mõisakool ja lasteaed Siilipesa ning ülejäänud koolidest jääks alles üks kool kolme õppekohaga, millest üks jääks Põltsamaale (1.–12. klass), teine Adaverre (1.–9. klass) ja kolmas Lustiverte (1.–6. klass). Esku-Kamari kool, Pisisaare kool ja Aidu kool selle alternatiivi järgi suletakse.
Oodatakse ettepanekuid
Hariduskomisjoni esimees Merle Mölder sõnas, et praegu on veel ettepanekute tegemise aeg ning midagi lõplikult paika pandud pole. Kindel on tema väitel siiski see, et haridusvõrku Põltsamaa vallas muuta tuleb. Välistatud on variant, et õppetöö kõikides koolides jätkub vanaviisi ka tuleva aasta sügisel.
Põhjuseid, miks vald on asunud koolivõrgus muudatusi tegema, on mitu. Peamine neist on laste arv. Kus õpilasi ikka vähe on, seal pole jätkusuutlik kooli ja õpetajaid palgal pidada. Merle Mölder tõi välja ka asjaolu, et vähem tähtsaks ei saa lugeda hariduse andmise kvaliteeti. Õpilastel üle terve valla peavad tema sõnul olema võrdsed võimalused saada head haridust. „Arutatud on kõikide alternatiivide plusse ja miinuseid. Haridusvaldkonnas on praegu selline olukord, kus õpetajaid on pigem puudu kui üle, nii et mina küll usun, et õpetajatel ei tohiks olla muret töökohtade kadumise pärast,“ märkis Merle Mölder.
„Kui ikka osades koolides lapsi ei ole, siis omavalitsusel pole võimalik neid koole edasi pidada ja seal hariduse andmise kvaliteeti säilitada. Meie eesmärk on ikkagi see, et haridus oleks võimalikult kvaliteetne ja et õpilased saaksid õppida võimalikult parimates tingimustes. Kui rääkida keemia- või töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassidest, siis pigem teha üks ja korraliku sisustusega klass, kui sisustada klassi viies erinevas koolis,“ lisas ta.
Põltsamaa valla haridusvõrgu ümberkorraldamise alternatiive tutvustatakse lähemalt avalikul koosolekul, mis toimub 23. septembril kell pool kuus Põltsamaa kultuurikeskuses. Kõik on oodatud oma sõna sekka ütlema ja haridusteemadel kaasa rääkima.
TAAVI KELDER
