Järg 29. märtsil ilmunud osale
1940. aasta juunipöörde järel kehtestatud nõukogude korra kohaselt läks raamatukogu omakorda üle linna rahvamaja alluvusse, muutudes selle struktuuriüksuseks. Nõukogude okupatsiooni aastail 1940-1941 kannab raamatukogu dokumentidel kord Jõgeva linna rahvaraamatukogu, kord Jõgeva linna keskraamatukogu nimetust.
Jõgeva II laulupidu
1932. aasta talvisel aastakoosolekul tegi Jõgeva Rahvahariduse Selts otsuse korraldada Jõgeva II laulupidu. Samas moodustati peotoimkond ning seda kinnitati juhtima Jõgeva 6-kl algkooli juhataja ja selleks ajaks juba väga tunnustatud koorijuht Richard Stahlberg (Riho Terasmaa). Laulupeo päevaks määrati pühapäev, 31. juuli.
Peokavva võeti kokku 21 ettekannet: 13 laulu segakooridelt, 4 meeskooridelt ja 4 puhkpillipala orkestritelt. Esinema oodati 700 tegelast. Ettevalmistustöö käigus rõhutasid korraldajad igati asjaolu, et eelolev laulupäev on selles kandis iseseisvusaja esimene nii suur muusikaalane ettevõtmine. Seda tehti mõistagi nii osalejate kui ka peokülaliste entusiasmi tõstmiseks.
Peoplatsiks valiti looduskaunis Siimusti nõmm. Üldiselt arvati, et Jõgeva alevist jala või jalgrattal peopaika minek ei valmista rahvale just suurt raskust, ent siiski korraldati ka odavahinnaline autoühendus Jõgeva alevist läbi mitme tähtsama küla Siimustisse. Autod väljusid alevi turuplatsilt lauluväljakule iga 20 minuti järel. Toona kasutas Kaitseliit hilisemat Siimusti lauluväljakut laskeväljaku ja paraadiplatsina. Johannes Nahkuri mälestuste järgi peeti laulupeo peaproov Siimusti koolimaja juures ja sealt marsiti rongkäigus peoplatsile.
Postimees kajastab laulupidu artiklis “Jõgeva laulupäev õnnestus” järgmiselt:
“Jõgeva 2. laulupäev möödunud pühapäeval oli Siimustisse kokku meelitanud suure hulga laulusõpru ligidalt ja kaugelt, vaatamata sellele, et eelmise päeva ilm palju head ei tõotanud. Peale eelproovide siirdusid kõik koorid ja tegelased ühises rongikäigus peoplatsile, kus kooride lipud asetati kahele poole rohelisega dekoreeritud laululava, mida valvasid noored kotkad.
Laulupäev algas vabaõhu jumalateenistusega ajaloolisel linnamäel, jutlustasid J. Järve ja A. Kerem. Kell 4 avas laulupäeva haridusseltsi esimees E. Hanson, tervitades südamlikult kõiki külalisi ja osavõtjaid. Ühendatud laulukoore juhtis Lauljate Liidu esimees Th. Vettik, kellele rohkelt jagati aplausi. Peale nimetatu juhtisid koore R. Stahlberg, G. Pastarus ja orkestreid M. Lall. Tehniliselt õnnestusid kõik ettekanded hästi, mitmeid numbreid tuli korrata.
Vaimustava peokõnelejana tervitas laulupäevalisi õpetaja A. Kerem, kuna rektor prof. Kõpp ettenägemata põhjusel puuduma pidi. Laulupäeva tehniline organisatsioon oli igati laitmatu, samuti ei jätnud midagi soovida ka üldine kord. Aineliselt õnnestus päev hästi.”
Põltsamaa Teataja andmeil oli puhas sissetulek laulupeost 200 krooni ja õhtul alevi seltsimajas Jõgeva Muusika ja Lavakunsti Ühingu korraldatud pidu tantsuga tõi sisse 90 krooni. Õhtuselgi peol olnud rahvast palju.
Lai ampluaa
Kas 1916. aastal või 1917. a algul ostis haridusselts endale klaveri. 1917. a 12. märtsi peokuulutust uurides tundub, et klaver võeti esialgu võlgu, sest kuulutusel leidu teade, et peo sissetuleku puhasosa läheb klaveri ostukulude katteks. Veel saab peokuulutustelt teade, et Anna Meos on pidudel esitanud klaveri soolopalasid ning et pidudel on tantsitud klaverimuusika saatel. Kooridele oli klaverist suur abi, sest selle abil sai proovides laule õppida ja esinemistel neid saata. Pärast klaveri soetamist polnud enam vajadust iga kontserdi ajaks tuletõrjeorkestrit kohale kutsuda, sest viimase teenete eest tuli ju pritsimeestele maksta.
Postimehes 24. augustil 1917 ilmunud artiklis hinnati haridusseltsi tegevust nõnda: “Jõgeva Rahvahariduse Seltsi nimel pandi 13. aug. pidu-õhtu toime. Eeskava oli kaunis rikkalik: segakoorilaulud, soolo-ettekanded, ühejärguline naljamäng “Kõrvakiil” kupleedega kohalikkudest oludest. Siin esines esimest korda meie õppiv noorsugu. Tohiksime loota, et see algatus hoogu võtab ja meie noorsugu oma kodukoha kultuuritöö külge seob. Näitemäng “Hasemanni tütred” libises tarvilise kergusega üle näitelava. Näitekavaline tegevus on Hariduse Seltsile üheks suuremaks sissetuleku–hallikaks olnud, kust juba 3-4 a. kooli ülevalpidamiseks ja muudeks otstarveteks ikkagi jälle raha on saadud. Kui silmas pidada, et seda kõike ainult väike seltskond inimesi näiteseltskonnaga eesotsas seni oma õlgadel on kannud, siis peab tõsiselt tunnistama, et Jõgevalgi mitte tahtmist ja arusaamist meie hariduslise elu vastu ei puudu, soovida oleks ainult, et sellel alal ka laiemad hulgad enam liikuma hakkaksid.”
Seltsi tegevuse ampluaad iseloomustab näiteks fakt, et 1918. aasta 21. juulil, ärasiunatud Saksa okupatsiooni tingimustes, korraldati seltsimajas pidu, mille sissetulek läks Eesti Rahva Muuseumi toetuseks. Tollal läksid moodi “näokattepeod”. Leitud andmeil toimus haridusseltsi üks esimesi selliseid pidusid Jõgeval 7. detsembril 1919 (tuletõrjeselts oli samalaadse peoga maha saanud juba 15. novembril 1909). Maskipeod olid 1920. aastate esimesel poolel Jõgeval väga populaarsed. A. Orase päevikust võib selle tõestuseks leida näiteks järgmised katkendid:
“9. nov. õhtul (1924) oli maskepidu. Rahvast oli palju. Laulsime nelja mehega kuplee “Sinine esmaspäev”, kõige paremini laul ei läinud.”; “25. jaan. 1925 oli maskepidu, maaler tegi ennast kureks, sai I auhinna 1000marka.”; “22 nov. maskerad. Maaler tegi ennast kassiks ja sai I auhinna 1000 marka.”
Töörohked ja vaiksemad ajad
Seltsi töörohkeimad ajad kestsid kuni 1919. aastani, mil kool võeti üle avalike koolide võrku. Järgnevail aastail oli seltsi tegevus vaiksem kuni 1924. aastani, mil algas uus aktiivsem periood. Vahepeal vähenenud liikmete arv hakkas siis märgatavalt kasvama. 1924. a avati oma raamatukogu, ainuke avalik raamatukogu alevis, mida tuli kärmelt hakata raamatutega komplekteerima. Samasse aega langesid ka uue ajakohase koolimaja ehitamise ja Laiuse kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussamba püstitamise eeltööd, millest seltsi liikmed elavalt osa võtsid. Hoolega korraldati ka tollal tavapäraseid haridusliku sisuga loenguid ja vaidlusõhtuid, peeti igal suvel üleval lasteaeda jne. 1927. aasta kevadel oli haridusseltsil Postimehe teatel 85-liikmeline segakoor, mis valmistus laulupeoks. Mainitakse ka meeskoori, ent see võis tegelikult olla oktett või suurem ansambel, igatahes laulupeole soovis neist sõita vaid üks mees.
Sõjaeelsel ajal oli seltsidel kombeks sissetuleku teenimiseks loterii-allegriisid korraldada. Ka üks 1929. aastal Postimehes ilmunud kuulutus annab teada, et “Jõgeva Hariduse Selts korraldab pühapäeval 10. märtsil 1929. a Jõgeva seltsimajas Loterii-allegri. Palju võite ning väärtuslikke asju. Loosi hind 5 senti. Einelaud, mitmesugused lõbustused ja naljad. Loterii ajal mängib Jõgeva Vabat. Tulet. orkester. Algus kell 12 päeval. Pääsetähed loteriile 10 senti.” Nagu näha, käis loterii juurde meelelahutuslik rahvapidu.
1933.a mais toimunud seltsi üldkoosolekul otsustati anda segakoorile toetust üldlaulupeole sõiduks, samuti korraldada koorile sügisel hääleseade kursus. Töökavva võeti mitmesuguste üldhariduslike kursuste ja loengute korraldamine, seltsi 20. aastapäeva tähistamine jne. Juhatusse ja toimkondadesse valiti endised liikmed tagasi, aga seltsi esimees vahetati välja ja uueks juhiks sai Peeter Valge. Seltsil oli siis ümmarguselt 100 liiget.
1938. aastal, seltsi 25. sünnipäeva aastal kuulusid juhtkonda esimees Peeter Valge, tema abi Johannes Võsu, asjaajaja Leho Liigand, kassapidaja Osvald Paju, tema abi Egon Rannit, kirjatoimetaja Leini Paju ja tema abi Margarete Lehtmets.
Pärast 1940. a juunipööret likvideeriti Eestis peaaegu kõik kultuurharidusliku töö tegemiseks kodanikualgatuse korras asutatud või pisutki bolševistlikust ideoloogiast kõrvale kalduva eesmärgiga seltsid ja ühingud. Sundlikvideerimisele läksid haridusseltsidki. H. Kommusaare mäletamist mööda anti Jõgeva seltsi vara üle rahvamajale, aga osasaaja oli vist ka linna töölisühing.
Jõgeva haridusseltsi juhid
Alljärgnev seltsi esimeeste loetelu on kokku seatud erinevatest allikatest pärinevate juhuandmete varal. On võimalik, et lühikest aega on veel keegi esimees olnud, aga seesugune teade pole käesoleva loo autorini jõudnud.
Johan KÕPP 1913 – 1920; Laiuse koguduse õpetaja
Richard STAHLBERG teated esimeheks oleku kohta pärinevad jaanuarist ja augustist 1923; Jõgeva Kõrgema Algkooli juhataja, eestistas nime hiljem Riho Terasmaaks
Peeter EILAU teade esimeheks oleku kohta pärineb 1924. a ilmunud surmakuulutuselt; oli Jõgeva majandusühisuse raamatupidaja ja Jõgeva Ühispanga asjaajaja (juhataja)
Margarete LEHTMETS on 1927. a veebruaris esimehena alla kirjutanud maakonna haridusosakonnale saadetud haridusseltsi kirjale; Jõgeva 6- kl algkooli õpetaja
Arnold MARTINSON teade esimeheks oleku kohta 1927. aastast; Jõgeva 6-kl algkooli õpetaja
Peeter VALGE teated 1928. a oktoobrist ja 1930. a jaanuarist; Jõgeva 6-kl algkooli õpetaja
Ernst HANSSON teade 1932. aastast (pidas avakõne Jõgeva II laulupäeval); Jõgeva kohtunik
Peeter VALGE teated tema maist 1935, detsembrist 1938 ja 3. detsembrist 1939; kooliõpetaja
Alfred LAUR teade 29. detsembri 1939. a ajalehest Postimees
i
ÜLO PÄRN
