Haridusselts Jõgeva elu edendajana

Järg 8. märtsil ilmunud osale 

Johannes Karheiding oli sündinud 1887 Räpina vallas taluomaniku peres. Ta õppis Räpina Kureküla koolis 1896-1899, Räpina kihelkonnakoolis 1900-1902, Räpina ministeeriumikoolis 1902-1903 ja Volmari õpetajate seminaris 1906-1907 ning õiendas õpetaja kutseeksami Tartus 1909. a. Hiljem täiendas ta end keskkooliõpetajate ettevalmistuskursusel Tartu ülikooli juures, keskkooliõpetajate kursustel Tallinna kolledži juures, võimlemisõpetajate kursusel Tartus ning muusika-alastel kursustel Tartu Kõrgema Muusikakooli ja Tallinna Konservatooriumi juures. Eraviisiliselt oli ta muusikat õppinud Aleksander Lätte juures. Johannes Karheiding sõdis 1914-1917 Esimeses maailmasõjas. 1917-1920 oli ta Jõgeva Haridusseltsi kooli (Jõgeva algkooli) juhataja ja aastast 1920 Räpina Ühisgümnaasiumi õpetaja. Jõgeval juhatas ta ka laulukoori. Ta kuulus Eesti Rahvaerakonda. 1944 emigreerus ta Rootsi ja elas Uppsalas, kus suri 1969. aastal.

1917-1920 töötas haridusseltsi koolis õpetajana ka tuntud luuletaja ja koolikirjanik Rudolf Reimann. Ta sündis 1893. aastal Mõdriku külakooli õpetaja pojana ja õppis Rakvere linnakoolis. Pedagoogilist tegevust alustas ta 1911 Laane algkoolis Tartumaal. 1920. aastal lahkus ta Jõgevalt õpetajaks Räpina reaalgümnaasiumi ja 1922-1930 töötas eesti keele õpetajana Võru Õpetajate Seminaris. Esimese maailmasõja ajal oli ta mõnda aega lipnikuna sõjaväes. Viljakas luuletaja ja paljude kooliõpikute autor suri 1957 Mõdrikul.

Veel töötas haridusseltsi koolis 1917-1920 õpetajana Elsa Langer. 1918. aasta 8. juunil välja kirjutatud koolitunnistustel on juba ka Hendrik Toominga allkiri. Jakob Kallitz, kes oli 1917. aasta sügisel veel Jõgeva õigeusu kihelkonnakooli juhataja, oli seejärel kuni 1926. aasta sügiseni Jõgeva algkooli õpetaja. 1919. a suvest pärineb märge, et uueks õpetajaks on Anne-Marie Behrens (1918. aasta kevadel teda Jõgeva alevi elanike nimekirjas veel pole).

Kooli haridusseltsi hoole alt lahkumise järel jõudis õpetajaks tulla ka juba Richard Stahlberg (Riho Terasmaa), kellest sai 1920. aastal kooli juhataja.

Kolm tunnistust

13. augustil 1918 teatas Saksa okupatsioonivõimu Tartumaa kreishauptman (maakonna administratsiooni juht) haridusseltsi järelepärimisele vastates, et Jõgeva haridusseltsi eraalgkooli töö jätkamine on heaks kiidetud, aga 1918./1919. õppeaastal tuleb hakata õpetama saksa keelt ja õppevahendid selleks tuleb hankida kohe. Kooli pedagoogilise koosseisu kinnitas kreishauptman haridusseltsi ettepaneku alusel: kooli juhataja oli Johannes Karheiding ning õpetajad Rudolf Reimann ja Elsa Langer.

1918. aastal välja antud koolikursuse lõpetamise tunnistustel kannab kool juba Jõgeva Haridusseltsi kooli nime. Kuivõrd kogu tunnistus on eestikeelne, võib arvata, et kooli nimi muutus seesuguseks pärast eestikeelse ametliku asjaajamise sisseseadmist Eestis 1917. aastal.

Ajalooarhiivis on säilik kolme Jõgeva Haridusseltsi kooli tunnistusega, mis on välja antud 8. juunil 1918 “tõenduseks, et tema oktobri kuu 26 päeval 1915 aastal Jõgeva Haridusseltsi 2-he klassilisse algkooli on astunud, sääl 3 aastat õppinud ja 1918 aastal kooli kursuse lõpetanud.” Ilmselt olid kolm tunnistuseomanikku, Elmar Ant (28. IX 1901), Magda Kustlov (1. III 1908) ja Hilda Rubas (28. X 1903) haridusseltsi kooli esimese lennu ainsad lõpetajad. Viie “talve“ kooliskäimise kursuse suutsid nad lõpetada kolme aastaga. Nende tunnistuste põhjal võib järeldada, et haridusseltsi kooli õppeainete loetelu on mingil ajal muudetud seadusega ette nähtud ministeeriumikooli õppeainete loetelust mõnevõrra erinevaks. Tunnistustel ära trükitud ainetest olid näiteks usuõpetus, aritmeetika, geomeetria, looduslugu, ajalugu, geograafia, eesti keel, vene keel, laulmine, joonistamine ja käsitöö ministeeriumikooli ained, uute ainetena olid aga sisse toodud füüsika ja saksa keel, võimlemine oli aga kohustuslikuks tehtud ka tüdrukutele. Samas polnud tunnistusel lahtrit ilukirja hindele.

Hinnati viie palli süsteemis. Kooli esimese lennu tütarlastel olid hinneteks vaid “väga hääd” (5) või “hääd” (4), ainult noormehel oli üks hinne “rahuloldav” (3).

Koolivõrk ühtlustati

12. juunil 1920 haridusseltsi kooli poolt välja antud tunnistusel märgitakse, et isik “õppis 1. okt. 1919 Jõgeva 7-me kl. rahvakoolis ja lõpetas 1920. a. juunis nelja-aastalise algkooli kursuse” ja on seega 1919. aastal maksma pandud koolikohustuse täitnud. Tunnistusel on hinded järgmistes õppeainetes: kodulugu, eesti keel, arvuteadus ja geomeetria, loodusteadus, maateadus, ajalugu, vene ja saksa keel, laulmine, võimlemine, käsitöö ning koondhinne joonistamises, voolimises ja ilukirjas.

i

(Järgneb)

i

ÜLO PÄRN