Äsja lõppenud 2013. aastal möödus sada aastat Jõgeva Haridusseltsi asutamisest. Selts jättis nähtavaid jälgi siinse paiga ellu, edendades muusikaelu, korraldades laulupidusid ning avades lasteaia, kooli ja avaliku raamatukogu.
Jõgeva Haridusseltsist pole kahjuks säilinud protokolliraamatuid, juhatuse aruandeid peakoosolekuile, töö ülevaateid ega muid aruandeid. Sestap tuleb siinkirjutajal seltsi poolt Jõgeva alevi ja linna vanemasse ajalukku jäetud jäljest ning hindamatust tööst hariduse ja kultuuri edendamisel, hoolekande alal ja paljudes muudes eluvaldkondades jutustada üksnes seltsi tippsündmuste kajastamise kaudu.
Asutamisel sai selts eestikeelseks nimeks Jõgeva Rahvahariduse Selts, mis on otsene tõlge seltsi venekeelsest nimest Лайсгольмское Общество Народнаго Образованiя (tsaari-aegne vene kirjaviis). Haridusseltsi ellukutsumise mõte võis päevakorral olla juba 1908. aastal. Sellele näib osundavat sama aasta 5. novembril Postimehes ilmunud teade, et rahvahariduse seltsi tegevusluba “igal päeval oodata on; isegi maja on viimase tarvis valmis”. Päevaleht teab nädal varem kirjutada, et tuletõrjeseltsi kõrvale asutatava teise seltsi põhikirja kinnitamine viibib vormiliste vigade tõttu.
Kui kahe lehe kirjasaatjad ei aja haridusseltsi segamini samal ajal asutamisel olnud Jõgeva Seltskondliku Ühisusega, mis ehitas Jõgevale seltsimaja ja millest selle asutajate mõtte järgi pidi saama kohalik haridust, kultuuri ja turvalisust edendav katusorganisatsioon, siis võib öelda, et ettevalmistusi haridusseltsi asutamiseks tehti tõesti juba 1908. aastal, ent seltsi tegeliku loomiseni jõuti alles mitu aastat hiljem. 1908. aastal võis seltsi loomiseks puududa ka üks oluline eeldus – piisavalt populaarne ja aktiivne isiksus, kes võtaks endale kultuuri- ja hariduselu edendamise eestvedaja rolli. Peatselt see eeldus tekkis, sest 1909. aasta augustis kinnitati Laiuse koguduse õpetajaks Johan (Juhan) Kõpp (1874-1970).
Lisaks Johan Kõpule kirjutasid Jõgeva Haridusseltsi põhikirjale asutajatena alla Jaan Luha, Heinrich Luha, Reinhold Joost ja Ado Tiimann (Kõik nimed on siinkohal ja edaspidi kirjutatud nii, kuidas nad aluseks olnud allikas esinevad – Ü.P.). Päevalehe teatel olevat vormikohane põhikiri ja muud vajalikud dokumendid saadetud kubernerile kinnitamiseks juba 1912. aastal, aga asi venis. Põhikiri kinnitati alles 30. mail 1913. aastal ja selle registreerimise kinnitus saabus samuti suure hilinemisega, juulis. Postimees viitab, et haridusseltsi “tegevuspiir ulatub üle terve Laiuse kihelkonna”.
Ei mahtunud saali
Asutamiskoosolek kutsuti kokku pühapäeval, 4. augustil Jõgeva seltsimajja. Ajalehe Olevik hinnangul polevat kogu kohaletulnud rahvas saali mahtunud. Asutamiskoosolekule eelnes Johan Kõpu kõne rahvahariduslikul teemal. Pärast kõnet alustati liikmete vastuvõtmist, koos asutajatega sai neid kokku 92. Samal koosolekul otsustati seltsi suurimaks eesmärgiks seada Jõgeva alevis kooli avamine, aga millise kooli, see pidi jääma eestseisuse (juhatuse) otsustada.
Eestseisuse liikmeiks valiti esimehena õpetaja Johan Kõpp, asimehe abina Ida Inn, kassapidajana kaupmees Ado Tiimann ja kirjatoimetajana Kristjan Kalamees. Juhatuse esimene koosolek peeti juba järgmisel pühapäeval, 11. augustil. Oleviku andmetel jäi seltsi eestseisus 23. veebruaril 1914 peakoosoleku otsusel endiseks, aga näiteks 10. jaanuaril 1914 kirjutab maakonna politseiülemale saadetud kirjale aseesimehena alla hoopis J. Holdt ja mitte I. Inn. Ometi on Ida Inn ka
Haridusseltsi algusaja liikmete või seltsile annetajate hulgast leiame terve rea seltsi asutamise ajal, järel ja hiljemgi Jõgeva alevi elus silma paistnud inimesi, nagu Tõnis Mürk (kaupmees Leihbergi vanemsell), Johan Jürmann (suurkaupmees), Jaan ja Reinhold Joost (vorstitegijad ja väikekaupmehed), Friedrich Viidik (loomaarst), Ado Tiimann (tööstur ja kaupmees Siimustist), Lisa Abram (lihuniku lesk), Jaan Karusson (Karusoo; pagar), Mart (Martin) Lall (fotograaf), Karl Rabisson (vorstitegija ja väikekaupmees), Mart Alver (raudtee teemeister), Jakob Holdt (kaupmees), Rudolf Klausson (kaupmees), Jüri Valdmann (sepp), Jaan Liigand (Jõgeva suurima rätsepatöökoja omanik), August Meos (metsapraaker ja Jõgeva aiandi asutaja), Anna Meos (eelmise abikaasa), Arnold Leihberg (suurkaupmees), Hermann Dreybladt (jaoskonnaarst), Villem Sikk (Sik; Jõune kooliõpetaja), Margarete Jauker (Jõgeva apteegi omanik) jpt.
1913. aasta lõpul oli seltsil tegevliikmeid 136, neist mehi 81 ja naisi 55. Olevik märgib aga, et esimese aastakoosoleku ajal 23. veebruaril 1914 oli liikmena arvestatavaid inimesi 153, kellest koosolekule oli siiski tulnud vaid 44, lisaks mõnikümmend võõrast. Järgmise, 1914. aasta aruanne näitab tegevliikmete arvu vähenemist: liikmetena on kirjas kõigest 28 meest ja 20 naist ehk kokku 48 inimest. Postimees teatab, et 1915. aasta lõpul oli liikmeid 60. Millest selline vähenemine, pole päriselt selge.
Peod ja kõnekoosolek
1914. aastal peeti viis lõbustusüritust pidude näol ja üks kõnekoosolek. Sealjuures nimetatakse 6. jaanuaril 1914 Jõgeva seltsimajas (Jõgeva seltskondlikus saalis) korraldatud haridusseltsi pidu peokuulutusel “Hariduse Seltsi avamise perekondlikuks pidu-õhtuks”. Mida oli siinkohal mõeldud sõnaga “avamine”, ei oska arvata. Peo kavas oli aga jõulupuu “vastastikku kingitustega” ja laulud: M. Lüdigi “Laevnik”, M. Saare “Mu süda”, Wettulingi “Hele täht” ja A. Reiseri “Kodu”. Näidendiks oli kavas ühevaatuseline lustimäng “Kui naesed nutavad” Vanemuise näitlejailt. Pidu lõppes tantsuga. Muusika mängis ka vaheaegadel. Sissepääs oli haridusseltsi liikmetele ja naistele 35 kopikat, mehed pidid lunastama 50 kopikalise pileti.
Esimese põhjalikuma teate sellest, et haridusselts laulmist ja muusikat edendab, leiame ajalehe Olevik 1914. aasta 1. märtsi numbrist. Nimelt otsustati aastapeakoosolekul “Jõgeva vabatahtliku keelpillide koori mänguriistade täiendamiseks kuni 100 rubla eest mänguriistu osta”. Keelpilliorkestri olemasolust on teisigi tunnistusi: seda mainitakse ühe esinejana 7. aprilliks 1914 kavandatud peo kuulutusel. Ka Olevikus ilmunud uudises Jõgeva I laulupeo kohta on nimetatud Jõgeva viiulikoori ning sama peo kuulutusel keelpillide koori. Seltsi laulukooride asutamise aega pole siinkirjutajale ette juhtunud. Segakoor pidi aga tegevust alustama juba seltsi asutamisega samal ajal, sest Oleviku teatel esines 1914. aasta 8. juuni laulupeol kaks Jõgeva koori, üks neist siis haridusseltsi segakoor. Kas teine oli tuletõrjeseltsi segakoor või Painkülas tegutsenud koor, pole loo autorile selge.
Aleksander Orase mälestustes on kirjas, et ta läks 16. novembril 1923 Anna Meose organiseeritud uue laulukoori esimesele proovile, mis toimus hobupostijaamas. See oli haridusseltsi uus segakoor. Ta kirjutab päevikus: “Koori kuulus kõik alevi intelligents, ainult härrad ja prouad ning mina üksi olin nagu sinna ära eksinud, alamast järgust.” Aleksander Oras oli nimelt Meose aednik. 13. novembril 1924 kirjutab Oras, et haridusselts ja tuletõrjeselts on ära leppinud ja seetõttu ühendati nende laulukoorid. Koorijuhiks sai R. Stahlberg ja proua Meos tema abiks, aga esimesel korral ei olevat pooled lauljad kohale tulnud.
i
ÜLO PÄRN
