Selleks korraldati nn maailma kohvik, mis sisuliselt tähendas, et osalejad liikusid lauast lauda, moodustades erineva koosseisuga rühmi ning ühiselt arutledes pandi kirja mõtted erinevate sõlmküsimuste kohta.
Osalenud kirjeldasid mõttetööna head kooli, mõtlesid selle üle, millised peaksid olema eelisarendatumad valdkonnad hariduses ning milline võiks olla Jõgevamaa hariduse NOKIA.
Koolijuhtidest, omavalitsusjuhtidest, aga ka teistest haridushuvilistest töörühmas osalejad tekitasid Jõgevamaa hariduse NOKIAna väga erinevaid ideid, toodi välja, et põhikoolist väljalangevuse protsent peaks olema 0, maakool peaks igavesti jääma maale, igas koolis peaksid töötama kvalifitseeritud keeleõpetajad, igal koolil peaks olema oma buss, maakoolidesse peaks sisse viima majandusõppe ja ÜKT tuleks taas ausse tõsta. Kõrgkooli filiaalid peaksid olema ka Jõgevamaal, samuti nagu nüüdisaegne gümnaasium, spordigümnaasium ja kolm kaasaegset kutseõppekeskust ning kutsehariduse omandamise võimalus gümnaasiumis.
Ideid oli teisigi, mõned olid välja käidud ka poolnaljaga, näiteks rööbasbussid põhja-lõuna ja ida-lääne suunas või et õpetajate liikumine võiks Euroopa Liidu piires olla tasuta. Samuti leiti, et maavanema korraldusega peaksid kõik gümnaasiumi 1õpetama 100 punktiga, kuid selliste ideede välja toomisega viidati kaudselt ka hariduselu kitsaskohtadele.
Leiti, et Jõgevamaa hea kool algab heast õpikeskkonnast; et oluline on kasvatustöö ja mahukam töö lapsevanematega; heas koolis antav haridus peab olema konkurentsivõimeline; kutseõppe võimalusi tuleb laiendada.
Oluliseks peeti ka täiskasvanute koolituse võimaluste laiendamist, samuti arvati, et kvaliteetne haridus heas koolis annab õpilasele eduelamuse, internet ja arvuti peaksid jõudma igasse kooli ja et hea kool on kodu lähedal ning õpilane tuleb hommikul heasse kooli ja lahkub sealt õhtul hea tujuga.
Oluliseks peeti ka koolitraditsioone, motiveeritud õpetajate kaadrit, väga hea töö eest väga head palka õpetajale, lasteaednikele õiglast tasustamist, häid õpikud ja lisamaterjale, diferentseeritud õppekava, tasuta huviharidust, toimivat koolitransporti, sõbralikku koolikollektiivi ning kodu ja kooli koostööd.
Üsna üksmeelselt arvati, et tuleb luua võimalusi täiend- ja ümberõppeks, arendada nii üld- kui ka huviharidust, eelkutseõpet ja kutseharidust. Arvati veel, et oluline on keele- ja keskkonnaõpe, motiveeritud palk ka lasteaiaõpetajale ning tähtis on saada kooli kõik lapsed. Silmas peeti sedagi, et koolitransport peab olema hästi korraldatud, huviharidus peaks olema kättesaadav lastele ja taskukohane vanematele, töökasvatus peaks toimima nii kodus kui koolis. Töörühmas osalenute seisukoht oli, et perede koolitus peaks olema järjepidev, põhihariduse omandamine aga kohustuslik mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses.
EVA KLAAS
