Aprilli keskel viis Hollandi koolitusekspert Andre Huigens Tartus läbi koolituse põllumajanduskoolide õpetajatele ja haridusametnikele, et muuta õppesüsteemi nüüdisaegsemaks.
Andre Huigens hindab eestlaste visadust ja töötahet, kuid samas on tema sõnul nii meie kui paljude teiste rahvuse häda hoida kümne küünega kinni vanadest, iganenud tavadest ning mõtteviisidest. “Ühiskond areneb pidevalt edasi ning kõik inimesed peavad sellega kaasa minema,” kinnitas mees, kelle missioon on muuta haridussüsteemi nii, et see toimiks tänases ja homses maailmas jätkusuutlikult.
Huigens rääkis, et Eesti on viimase viieteistkümne aastaga tulnud justkui varjusurmast välja ning areneb jätkuva hooga edasi, kuid haridussüsteem peab sellele kõigele järele jõudma.
Huigens aitab koolidel õppida. See tähendab, et koolid ei tohi jääda kinni vanadesse õppeprogrammidesse ning kiidelda saavutustega kümme või enam aastat tagasi. “Koolid peavad aru saama, et lisaks hariduse andmisele peavad nad ka ise edasi arenema,” kinnitas koolitusspetsialist. On tarvis arendada viit põhipunkti: iga kooli tulevikunägemus, iga õpilase individuaalsus, omavaheline koostöö ja teineteisega arvestamine, asjade ja inimeste omavaheline seotus ning tavalise vaimupildi muutmine.
Õpilased pole robotid
Selleks, et kool oleks edukas, peab juhtkond muretsema selle eest, mida nad saavad oma õpilaste heaks tulevikus teha ning mida tahetakse saavutada praegu ja ka järgmiste aastate jooksul. “Ilusad karikad ja autahvlid vitriinides tähendavad, et tegemist on olnud väga hea kooliga. Kuid see ei tähenda, et see kool ka edaspidi heade saavutustega hiilgab,” selgitas Huigens.
Et praegu toimuvad tööturul muutused peaaegu iga päev, siis peavad ka meie koolid selleks valmis olema. “Tüüpiline kooli juhtkonna väide on, et koolitatakse kodumaise tööturu jaoks tööjõudu, kuid sellele ei mõelda, kas see koolitatud tööjõud ka pidevalt muutuvas ühiskonnas hakkama saab,” tõdes Huigens. Selleks tulebki tema sõnul koolidel pidevalt tegeleda oma tulevikuvisioonide kriitilise hindamisega, et käia ümbritseva ühiskonna ja ajaga ühte sammu.
Veel peab kool arvestama sellega, et iga inimene on individuaalne ning meie kõikide vajadused ja võimalused on erinevad. Selle aspekti arvessevõtmisega on koolidel kõige enam probleeme, sest raske on igaüht individuaalselt õpetada, kuigi seda oleks tarvis. Olukorda annaks Huigensi sõnul parandada, muutes hästi üldistavat õppekava paindlikumaks ning tuua seda inimesele lähemale.
Järgmine aspekt, millega tuleks haridussüsteemis vaeva näha, on üksteisega arvestamine. “Koolides peaks lisaks hariduse andmisele õpetama lastele ka üksteisest lugupidamist ja üksteisega arvestamist. Me ei ole ju robotid, kes täidavad masinlikult ühte käsklust, arvestamata enda ümber toimuvat,” rõhutas koolitaja. Tema sõnul peaks õppetööd arendama nii, et õpilased teaksid oma klassi- ja koolikaaslastest rohkem kui ainult nime ja vanust. Üksteist peab hoidma, üksteisega arvestama ning teadvustama, et me pole siin ilmas üksinda. Ainult nii saab Huigensi arvates üheskoos edasi areneda.
Motiveeritus viib sihile
Üheks kõige tähtsamaks arengu takistajaks on välja kujunenud vaimupildist kinnihoidmine. “Me viisime Tartus haridustöötajate hulgas läbi koolituse, kuidas haridussüsteemi paremaks muuta ning pakkusime enne töö algust osalejatele võimalust valida, kuidas grupitööl istuda. Esimene variant oli istuda nii, nagu tavalises klassiruumis. Teine variant oli istuda rühmiti ning kolmas variant istuda ringis. Enamik osalejatest valis esimese variandi, mis oli neile juba harjumuspärane. Mina leian, et uusi ideid ei saa efektiivselt ellu viia, kui hoitakse kinni oma vanadest tavadest ja tõekspidamistest, kuna nii blokeeritakse palju uusi ja innovaatilisi ideid, mis on praegu pidevalt muutuvas maailmas äärmiselt vajalikud,” sõnas Huigens ning soovis intervjuud jätkata hoopis laual seistes.
“Praegu ma püüan muuta sinu mõttemaailma kinnistunud pilti, et intervjuu peab toimuma laua taga istudes. Me võime siin intervjuud andes ka tantsida, vahet pole, kuid sinu ja minu perspektiivid selle intervjuu suhtes on nüüd muutunud ning me kumbki saame mõelda uuenduslikumalt ja vabamalt, sest me oleme oma stabiilsest ning kinnistunud vaimupildist väljas,” selgitas mees ning lubas intervjuud jätkata traditsioonilisel viisil. Selline käitumine ilmestas mehe sõnu, et inimeste “turvalise“ maailmapildi muutmine lisab uusi ideid ning aitab neid ka efektiivsemalt ellu viia.
Andre Huigens on taolisi koolitusi läbi viinud peaaegu kõikidel kontinentidel ning on seda süsteemi arendanud ka oma kodumaal Hollandis.
Kuigi tema sõnul on Holland Eestist uuendusliku mõtteviisi poolest eespool, kuid Huigensi hinnangul on Eestil võimalik arenenud Lääne-Euroopa riikidele väga kiiresti järele jõuda, kuna siinne rahvas on väga õpihimuline ning äärmiselt motiveeritud uusi ideid vastu võtma.. “Mina annan ainult ideid, kõik ülejäänu on teie teha,” toonitas ta.
iii
EILI KOITLA
