Paraku pole sõnadest tegudeni jõutud. Möödunud aastal ootasime programmi ?21. sajandi kool?, mida riigieelarvest rahastati 149 miljoni krooniga, kuid programm jäi sündimata. Raha muidugi kasutati ära.
Aasta 2004 on viimases veerandis ja nüüd ootame uut programmi ?21. sajandi haridus? vähemalt viie erineva tähtajaga. Tartus küll korraldati 16. septembril ühepäevane konverents, mille pealkirjaks pandigi ?21. sajandi haridus?, kuid programmi asemel pakuti vahearuannet.
Riigikogu toimetab oma rada pidi
Selgusetuks jäi, mille kohta aru anti. Konverentsi lõpus ei öeldud, millal mitmesaja inimese koostöös tehtud dokument, mis Eesti hariduselu pikema aja sihte seab, ükskord valmis saab. Programmi koostamine on kindlasti suur töö, kuid sellele peaks järgnema üldisem arutelu. Praegu oleme seisus, kus haridusministeerium pole pakkunud veel midagi, mille ümber tõsiselt ja sisuliselt aru pidada. Nii me ei jõuagi kokkulepeteni, millega võiksid rahul olla ühtaegu lapsevanemad, pedagoogid ja lapsed.
Riigikogu toimetab samal ajal oma rada pidi. Kui mitmendat korda on arutatud õpilaste toitlustamist, kooli- ja lasteaiaõpetajate palka ning seda osa lasteaiarahast, mida maksavad lapsevanemad. Septembris lükkas valitsus järjekordselt tagasi kaks väga olulist seaduseelnõu. Esimene käsitles õpilaste toitlustamist põhikooli lõpuni, teine lasteaiaõpetajate palku ning vanematepoolse rahastamise piiramist lasteaias 300 krooniga kuus lapse kohta.
42 protsenti leibkondadest vaesusriskis
Ärgem unustagem, et sotsiaalne kihistumine Eestis aina kasvab. Kui 42 protsenti leibkondadest elab vaesusriskis või alla seda, on raske loota, et nende perede lastel on õppimise ja tervisega kõik korras. Ligi viiendikul lastest, keda arvatakse elavat süvavaesuses, jääb puudu isegi esmavajalikust toidust. Haridus- ja teadusminister ütles küll, et koolitoit on koolipäeva vajalik ja loomulik osa, ent miks hääletavad parlamendi koalitsioonisaadikud olukorda parandavad seaduseelnõud siis menetlusest välja? </P>
Õpetajate palk püsib pikalt päevakorral. Eriti kehvas seisus on lasteaiapedagoogid. Lasteaiaõpetajate kvalifikatsiooninõuded on samad, mis teistelgi pedagoogidel, palgad aga mitte. Kui kooliõpetajatel on sotsiaalset kindlustatust vähe, siis lasteaiaõpetaja sõltub vaid kohalikust omavalitsusest. Seadust, mis taganuks lasteaiaõpetaja palga samasuguse miinimummäära kui kooliõpetajal, pidas valitsuskoalitsioon demokraatiavastaseks, sest see vähendavat kohaliku omavalitsuse õigusi.
Kohalik omavalitsus otsustab, vastutab ja korraldab väga paljusid valdkondi. Kuid iga otsuse rakendamiseks on vaja ka vahendeid, eelkõige raha ja aega. Mõnikord jääb puudu ka teadmistest, sest keskasutusi, kes koole ja õpetajaid nõustada suudaksid, pole juba aastaid.
Riik jagab omavalitsustele kohustusi
Pikka aega kehtis populaarne loosung: kohalikele omavalitsustele võimu ja otsustamisõigust juurde! Põhimõtteliselt õige. Kuid praeguses olukorras on riigi raha jagamine asendunud kohustuste jagamisega. Otsustusõigusest pole kasu, kui õigust ellu rakendada ei saa. Kindlasti püüab iga omavalitsus teha oma elanike heaks kõikvõimaliku, kuid suutlikkusel on piirid. Lasteaiaõpetajate palgad erinevad paikkonniti kuni kolm korda. Kuid tööd teevad kõik ühtmoodi.
Ükskord on vaja mõista, et kehvapoolne algus ei taga edukat kooliteed ega soodusta hariduskohustuse täitmist. Paljud riigid on kehtestanud koolieelse hariduse kohustuse. Kui ka meil käiksid kõik 5-6 aastased lapsed lasteaias, oleksid nad kooliks kindlasti paremini valmis. See aga eeldaks ka lasteaialaste toidu ja õppetöö rahastamist riigieelarvest. On raske öelda, millal me selleni jõuame.
Hoopis keerulisem on aru saada, mis need eelistused siis tegelikult tänases Eestis on. Ja mida peaksime uskuma ? kas seda, mis kirjas koalitsioonilepingus ja vohab meedias? Või seda, et riigis on raha vähe ja hariduse pealt hoitakse jälle kokku?
Kui edaspidigi lükkavad Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit tagasi kõik seaduseelnõud, mis parandaksid laste, perede ja ka õpetajate olukorda, siis ehk saame lõpuks aru, et võimuparteide lubadused ning tegelikkus on kaks erinevat asja.
MAILIS REPS,
endine haridusminister, Keskerakond
