Aina enam on põllumehed viimastel aastatel kevaditi hädas üle Eesti lendavate hanelistega, kes siinsed põllud seemneviljast poolpaljaks nopivad, et siis rasvasena põhja poole lennata. Kevadkülvile osaks saavad kahjud suurenevad aasta-aastalt. Eesti Taimekasvatuse Instituudi spetsialistide hinnangul kaotatakse saagis seeläbi kümme protsenti.
Nuhtluseks saanud haneliste invasiooni üheks põhjuseks on tõsiasi, et viimastel aastakümnetel Euroopas talvituvate haneliste arvukus on tõusnud kolmelt miljonilt isendilt rohkem kui viie miljonini.
Haneliste arvukus on suurenenud kogu Euroopas ja ornitoloogide sõnutsi on sellele muu hulgas aidanud kaasa taliviljapõldude pindala kasv. Seda nii lindude talvitus- kui ka rändepiirkondades. Näiteks Eestis suurenes aastatel 2011–2017 talivilja kasvupind kaks korda.
Hanelised lendasid ka aastate eest üle Eestimaa, kuid siis peatusid nad peamiselt rannikualadel. Ööbisid vee peal ja sõid kõhu täis rannaniitudel ja -heinamaadel. Nüüdseks on aga mereääred võssa kasvanud ning linnud kolinud sisemaale. Sest miks peaks lind otsima kulu vahelt tärkavat rohuliblet, kui põllul ootab teda vili, mida n-ö kühvliga sisse ajada. Nii on hanekahjud sisemaa põldudel viimaste aastakümnete mure.
Jättes kõrvale heidutusjahi ja päris jahipidamise, soovitavad ornitoloogid haneliste tõrjeks mõelda ka maastiku muutmise peale. Sest haned ei julge peatuda ja toituda väiksematel, puude või põõsastega piiratud põllulappidel. Väiksemad põllud ja puuderidade istutamine tooks ehk kasu ka paljudele teistele linnuliikidele, kes toituvad põldudel ja pesitsevad siirdevööndis.
