Varakevadel tegid põllumeestele muret haneparved põldudel. Praeguseks on selge, et hanekahjud on sel aastal suuremad kui tavaliselt. Kui Eesti Taimekasvatuse Instituudi seemnekeskuse Juhataja Dmitri Jeršov pakkus kevadel, et kahjude suuruseks kujuneb 10 protsenti, siis nüüdseks on ta veendunud, et haned on nahka pannud 20–30 protsenti instituudi külvatud hernest.
Hiljutine ringkäik põldudel näitas, et kahjud kipuvad suuremad tulema. „Haned olid tänavu meil kauem kohal, põhjas oli külm ees ja neil polnud sinna veel asja. Aga süüa pidid nad siingi saama,“ rääkis seemnekeskuse juhataja.
Kahjud ulatuvad 240 euroni hektarilt
„Põldudel on üsna paljaks söödud laike, kohati pole ruutmeetril mitte 100 taime, vaid heal juhul kümme. Loomulikult teeme taotluse keskkonnaametile hanekahjude kompenseerimiseks. Aga häda on selles, et ühe tootja kohta on maksimumkompensatsioon 3000 eurot. Meie kahjud on tunduvalt suuremad. Praegu arvan silma järgi, et kahju võib ulatuda 240 eurole hektarilt,“ muretses Dmitri Jeršov. Ainuüksi ühe 25hektarilise põllu pealt võib kahju ulatuda 6000 euroni ja ETKI-l on hernes külvatud ligi 90 hektarile.
Haned söövad lagedaks enamasti põllu keskel olevad veidi kõrgemad künkad, mis hommikuti kõigepealt soojenevad. Kuigi nad söövad ka nisu, on ETKI ilmselt kõige suuremad kahjud pärit hernepõldudelt.
„Hanedele meeldib kõige enam vastkülvatud seeme. Paistab, et nad oskavad külvirida pidi süüa,“ rääkis ta. Et see võiks olla altvedanud tehnika süü, ta ei usu. „Kui meil külvikurike oleks, siis oleks külvamata terve rida, mitte kõik read künka peal. Pealegi on meil sel kevadel päris uus külvik.“
Kõige enam ongi hanedest ohustatud hernes, sest tera on suur ja toitev. Oad päästab ilmselt asjaolu, et need külvatakse hiljem, kui parved on juba põhjapoole edasi lennanud.
Hanedest paljaksöödud kohad asuvad sel hooajal kasvatama umbrohtu.
Instituut kaalub tulevikus kahju vähendamise vahendeid. „Mõtlesime gaasikahurite peale, mis teevad määratud aja tagant pauku. Aga me ei saa seda ju kaks kuud iga poole tunni tagant pauku teha, kui ümber põllu on elumajad,“ arutles Jeršov.
Põllumeeste kaks rasket aastat
Ja kõik need asjad on lisakulu põllumehele. Praegu ei oska seemnekeskuse juhataja ka arvata, kui palju kulub instituudil raha hanepatrullide peale. „Loomulikult tangin sagedamini, paukpadrunid maksavad ka midagi. Tööaega kulus kevadel vähemalt tund hommikul ja tund õhtul, et põllud läbi sõita, ja kui nüüd kahjusid vaadata, siis oli sellest ju ilmselt vähe,“ selgitas ta.
Ega põllumees ei ole praegu valmis kuigipalju lisakulusid tegema, sest seljataga on kaks rasket aastat – liigniiske ilm tunamullu ja põud mullu.
„Ma usun, et oleks vaja ka võimalust hanede arvukust kevadel korrigeerida,“ arvas ta. „Meie põldude lähedal on jahimehe ja põllupidaja Tiit Seeri põld, mis on haaratud tänavu alanud haneliste heidutusjahi uuringusse. Seal tohtis tõepoolest põllule laskunud hanedele jahti pidada ning Seeri põllul niisuguseid paljakssöödud laike pole,“ nentis ETKI seemnekasvatuskeskuse juhataja.
ANDRA KIRNA
