Haldusreformist on möödunud aasta. Endine Lohusuu vallavanem Tarmo Tomson vaatab möödunule tagasi kriitilise pilguga. Vastulauseks saavad sõna Mustvee vallavanem Jüri Morozov ja Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
Haldusreformist on möödunud aasta. Lohusuu valla viimase vallavanemana tean liigagi hästi, millised projektid ja investeeringuplaanid Lohusuus pooleli jäid ja mille lõpuleviimine oli ühinemislepingu järgi juba Mustvee valla kohustus. Ühtlasi on allpool kirja pandud põhjused ajendiks, miks ma vallavanem Jüri Morozovi umbusaldamise algatamise avaldusele alla kirjutasin. Lisaks pani mind seda artiklit kirjutama 13. septembril ilmunud Mustvee Valla Teataja, kus Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela väidab, et ta ei saa aru, miks Lohusuu vald Tammispää-Kalmaküla kergliiklustee lõpptaotlust EAS-i ei esitanud.
- detsembril 2014 võttis Lohusuu vallavolikogu vastu otsuse nr 21 „Omaosaluse finantseerimine Tammispää-Kalmaküla kergliiklustee rajamiseks”. Otsuse poolt olid kõik volikogus kohal olnud seitse liiget, nende seas Mustvee valla Lohusuu piirkonna praegune teenusekeskuse juht Einar Hinno. Koostati taotlus, mis esitati EAS-ile. Esialgu jäi projekt suure ületaotlemise tõttu nn joone alla. Projekt pandi ootele, kuni keegi ülevalpool loobub ja see saab nn joone peale. Märtsis 2017 saigi Lohusuu vallavalitsus rahandusministeeriumilt kirja, kus anti teada, et Tammispää-Kalmaküla kergliiklustee on arvatud kergliiklusteede eelistusnimekirja ja EAS toetab tee ehitust 248 443.10 euroga, millest omaosalus on vähemalt 15 protsenti. EAS andis taotluse esitamise tähtajaks 31.12.2017. Lohusuu vald lasi koostada tee-ehitusprojekti, keskkonnaametilt saadi load ja kooskõlastused, aeti korda omandit või valdust ning projekti oma- ja kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid. Sügiseks 2017 saadi vajalikud toimingud tehtud. Aga esitamata jäi see kahjuks seetõttu, et vahepeal toimus haldusreform ja vahetus ka vallavanem. Lohusuu vald eksisteeris küll aasta lõpuni, kuid pärast uue vallavanema valimist lõppesid minu volitused ja taotluse EAS-ile oleks pidanud juba esitama ja allkirjastama Jüri Morozov, kes valiti vallavanemaks 15. novembril 2017.
Selle asemel, et taotlus EAS-i esitada, palus vallavanem Morozov EAS-ilt taotluse esitamiseks kuus kuud pikendust ja see ka saadi. Küsisin Morozovilt pidevalt, kaugel kergtee asjad on. Lubas lasta hanke välja kuulutada, et teada saada projekti täpne omaosaluse summa. Hoidsin hankeregistril silma peal. Kevadeks ei olnud veel hanget välja kuulutatud, aga EAS-ile taotluse esitamise tähtaeg lähenes. Samas on Mustvee valla 2018. aasta hankeplaanis Tammispää-Kalmaküla kergliiklustee sees. Projektitaotluse aga jättis Mustvee vallavalitsus poolt EAS-ile esitamata. Kui oleks valminud kergliiklustee Tammispäält Kalmakülla, siis oleks edasi juba olnud lihtsam tegeleda veel puuduolevate lõikudega, paludes selleks abi näiteks maanteeametilt. Selle projekti lõpetamiseks ja Lohusuu vallavolikogu vastu võetud otsuse tühistamiseks ei ole Mustvee vallavolikogu otsust vastu võtnud. Järelikult on Mustvee vallavanem Morozov ja vallavalitsus rikkunud ühinemislepingut, põhjustades sellega Lohusuu piirkonnale 248 443.10 euro suuruse kahju, millele lisandub asjatult kulutatud 26 400 eurot tee-ehitusprojektile.
On veel teine teema, mis nüüd pimedatel sügisõhtutel eriti päevakorrale tuleb ja mida mina jälle kahjuks enne haldusreformi lõpuni ei jõudnud viia, kuid mida oleks pidanud jätkama Mustvee vald. Nimelt hakati eelmisel aastal tegelema Lohusuu bussiootepaviljonidesse valgustuse paigaldamisega. Esialgu sooviti paigaldada lambid kõikidesse Lohusuu valla suurematesse bussipeatustesse, kuid eelarvest eraldatud ca 9000 eurost jätkus esialgu vaid Lohusuu jaoks. Enim aega võttis kooskõlastuse saamine maanteeametilt, kus suudeti viivitada seni, kuni toimus haldusreform ja 15. novembril vahetus vallavanem. Õnneks saadi siiski kooskõlastus ja töödega võis alustada. Aga millegipärast ei alustatud. Olen suhelnud töövõtjaga ja on selgunud, et vallavanem hakkas koostöö tegemise asemel viivitama ja lõpuks väitis ehitajale, et raha ei ole ja valgustuse paigaldamine Lohusuu bussipeatustesse jääb ära. Arusaamatu, kuhu see 9000 eurot eelarvest kadus. Nüüd jääb vaid loota, et Mustvee vald leiab selle summa üles, leiab lisaraha ja laseb paigaldada valgustuse Lohusuu bussipeatustesse ja ka teistesse Lohusuu piirkonna suurematesse kohtadesse.
Nende tegemata jäetud tööde, otsuste ja ka otsustamatuse käigus on unustatud Mustvee valla kodanik, kelle jaoks need eelpool nimetatud hüved eelkõige vajalikud on. Me võimegi üksteise peale näpuga näitama jääda, aga fakt on see, et Mustvee vald on endiselt ilma Tammispää-Kalmaküla kergliiklusteest ja bussiootepaviljonide valgustusest.
Probleeme ja kitsaskohti on Mustvee vallas veelgi. Suve hakul juhtisime koos teiste volikogu liikmetega valla tähelepanu Lohusuu teenusekeskuse piirkonnas valitsevale korralagedusele. See mõjus ja pärast seda koristati kiiresti Lohusuu vana kultuurimaja varemed, mis olid sinna põlengust jäänud. Jõe tänaval asuvasse uude kogukonnamajja koliti Lohusuu teenusekeskus ja perearst. Siiani ei ole aga suudetud kokku panna kogukonnamaja köögimööblit, mis valmis jaanuaris 2018. Selle mööbli jaoks sai Lohusuu vald EAS-ist projektitoetust. Kogukonnamaja tunnustatud köögi kasutamise võimalus on mõeldud kõikidele Mustvee valla inimestele. Eelkõige sai see projekt algatatud Lohusuu vene kogukonna naiste soovil. Kui aga ei suudeta mööblit kokku panna ja kööki töösse saada, peab vald EAS-ile raha tagastama. Ülemise korruse saal seisab siiani kasutuseta.
Koos teiste volikogu liikmetega tegime ettepaneku paigaldada Mustvee vallale kuuluvatele autodele ja bussidele GPS seadmed ja valla sümboolikaga kleebised. Sellele ettepanekule aga Mustvee vallavalitsusest isegi ei reageeritud. Revisjonikomisjonilt saadud andmetest on selgunud, et Lohusuu teenusekeskuse kasutuses oleva bussiga sõideti seitsme kuuga maha peaaegu 20 000 km!
Veel nörritas mind Mustvee valla soojamajanduse üleandmine eraettevõttele. Suvel oli vallavalitsus otsuse juba ära teinud ja soovis volikogu istungil saada heakskiitu rendilepingu läbirääkimisteks. Õnneks võttis volikogu 24.08.2018 vastu otsuse, et vallavalitsus peab kokku kutsuma töögrupi ja valmistama ette majandusanalüüsi. Võimalik, et Mustvee valla soojamajanduse üleandmine erakätesse on mõistlik otsus, aga enne selle siduva ja pikaajalise rendilepingu tegemist on vaja koostada põhjalik kalkulatsioon ja analüüs selle ala parimatelt asjatundjatelt. Mustvee vallas palgati majandusanalüüsi koostama vallavolikogu liige Ants Rummel, kellega sõlmis viieks kuuks käsunduslepingu vallavanem Jüri Morozov. Üheks põhjuseks, miks just Rummel palgati, oli vallavanema sõnul tema odavus võrreldes teise teenusepakkujaga. Nüüdseks on selgunud, et Ants Rummeli palkamine läheb vallale siiski kallimaks kui pakkumine, mis välja praagiti. Asi ei olegi rahas, ma pigem kahtlen Ants Rummeli piisavas pädevuses ja erapooletuses majandusvaldkonna analüüsimisel. Isegi kui käsundusleping on juriidiliselt korrektne, ei ole eetiline istuda „kahel toolil”, olles üheaegselt volikogu liige ja töötades vallavanema alluvuses.
Kahjuks võttiski volikogu oktoobris ilma põhjaliku analüüsita vastu otsuse, et kuulutatakse välja soojamajanduse erakätesse andmise hange. Paratamatult on tekkinud küsimus, miks soojamajanduse erakätesse andmisega küll nii kiire on.
Volikogu septembrikuu istungil selgus, et Avinurme vallajuhid on jätnud ühinemislepingust välja kohustuse Riigi Kinnisvara AS-i ees, mis on hetkel üle miljoni euro. Sellega on nad üritanud Avinurme piirkonna laenukoormust kunstlikult väiksemana hoida. Kui see üks miljon eurot Avinurme piirkonna juba olemasolevale laenukoormusele lisada, siis oli piirkond ennast lõhki laenanud juba enne haldusreformi ja piirkonnal puudub järgmistel aastatel võimekus uuteks investeeringuteks. Või siis teevad nad seda Kasepää ja Lohusuu piirkonna arvelt, kelle laenukoormus oli võrreldes teiste ühinenud piirkondadega väiksem. Nii sellel kui ka järgmisel aastal on Mustvee vallal investeerimisvõimekus olemas tänu ühinemistoetusele ja ühinenud väikevaldade madalale võlakoormusele, kuid eelarvestrateegiale tuginedes on Mustvee valla netovõla koormus järgmisel aastal juba 55,4 protsenti, kusjuures lubatud on 60 protsenti. Prognoosi järgi oleme saavutanud 2020. aasta lõpuks valla võlakoormuseks 59,9 protsenti ja oleme jälle sama kaugel nagu Mustvee ja Avinurme enne haldusreformi.
Senini on arusaamatu, kuhu on Mustvee vald kulutanud sellel aastal Lohusuu piirkonna investeeringuteks mõeldud 150 000 eurot ühinemistoetuse raha. Osa läks tervisekeskuse omaosaluse katteks, aga ülejäänu? Volikogu ning arengu- ja eelarvekomisjoni liikmena tean, et ühtegi suurinvesteeringut Lohusuu piirkonnas sellel aastal alustatud ei ole, isegi pooleliolevad investeeringud jäeti ju tegemata. Järgmisel aastal on piirkonda ette nähtud 75 000 eurot ühinemistoetuse raha. Jään huviga ootama suuremaid investeeringuid ka Lohusuu piirkonda.
Seda ma muidugi ei arvanudki, et juba aasta pärast haldusreformi kõik pooleliolevad projektid valmis saavad ja kõik probleemid lahenduse leiavad, aga et Lohusuu valla pooleliolevatele projektidele nii ruttu pidur peale pannakse, seda ma küll tõesti ei oodanud.
TARMO TOMSON, Lohusuu valla viimane vallavanem, Mustvee vallavolikogu liige
Aivar Saarela, Mustvee vallavolikogu esimees
Tammispää-Kalmaküla kergliiklustee teemat on endine Lohusuu vallavanem Tarmo Tomson tõesti nüüd, viimasel ajal selgitanud päris mitme nurga alt ja süüdistanud praegusi vallajuhte, et need antud teemaga ei tegele. Selle vastu, et kergliiklustee on vajalik, ei vaidle keegi. Kuid et sellise suurusjärguga investeeringu omaosalus tuleb ette planeerida, pole ka saladus.
See, et Tammispää-Kalmaküla kergliiklusteed ei esitatud ühinemislepingu investeeringute lisasse, on fakt, ja siin peavad tollased ühinemiskomisjoni Lohusuu poolsed esindajad peeglisse vaatama. Oletada võib, et üks põhjustest võis olla Lohusuu kogukonnamaja ehituse planeeritust tunduvalt kallim maksumus ja vahendite nappus Lohusuu tulubaasis. Kuid tegelikku põhjust teavad vaid tollased otsustajad ise.
Ka sellest, et planeeritavaid vahendeid ei jätku, oleks üle saadud. Investeeringud, mille jaoks ei jätkunud planeerimisel raha, olid lubatud lisada nn „unistuste lisasse“. Võimalus lisada oli olemas veel isegi juulis-augustis 2017. Kahjuks jäeti Tammispää-Kalmaküla kergliiklustee ka sellesse nimekirja esitamata.
Fakt on see, et Lohusuu ei esitanud tookord ühinemislepingu investeeringute kavasse ega ka nn „unistuste nimekirja“ Tammispää-Kalmaküla kergliiklusteed.
Pärast võime selgitusi anda ja tegematajätmistele vabandusi otsida, kuid mustvalgel kirjas olevat (või kirjas mitteolevat) ei saa me ükskõik kui argumenteeritud selgitustega ja süüdistustega olematuks teha.
Väide, nagu oleks Avinurme piirkond varjanud ühinejate eest miljoni suurust kohustust, on natuke naljakas. Kui endine vallajuht härra Tomson arvab, et omavalitsuses on võimalik miljon ära peita, siis võin öelda, et Avinurme vallas see küll võimalik ei olnud.
Avinurme valla kohustused on alati olnud avalikud ja ühinemise käigus pole neid mitte kuidagi varjatud. Koosolekutel tuleb lõpuni kohal olla ja teemasse süveneda. Kindlasti on võimalik ka nüüd tollastest protokollidest „järele õppida“.
Selleks, et saada tervikpilt, peab teadma ka natuke teoreetilisi põhitõdesid: kohustused ei ole pelgalt pangalaenud – peale pangalaenude on võimalikud ka muud kohustuste liigid. Raamatupidamises kajastatakse neid eraldi ridadel.
Et asi oleks faktiliselt selge, on võimalik ette võtta tollased aastaaruanded, bilansid ja muud aruanded.
Jah, olid ajad, mil Avinurme kohustused olid suured ja polnud sugugi kerge, aga Avinurme sai hakkama ja 2017. aasta lõpuks oli meie kohustustekoorem vähenenud ca kolm korda, Avinurme netovõla koormus oli 31.12. 2017 seisuga 41,1 protsenti.
Avinurme vald on läbi aegade lähtunud põhimõttest, et rahalisi kohustusi ei tohi võtta „söömiseks“, vaid ainult investeeringuteks. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Avinurmel kõikide kohustuste jääk 1 084 834 ja likviidsed varad 452 321.79 eurot.
Kokkuvõtteks: fakte ei saa ühegi selgituse ega süüdistusega olematuks muuta. Rahal on hea omadus: seda saab lugeda, arvestada sendise täpsusega. Samas pole rahal silmi, need peavad meil endil olema, et vaadata, kuhu ja kuidas seda planeerime ja kasutame.
Jüri Morozov, Mustvee vallavanem
Ilmselt ei pidanud Tarmo Tomson ühinemisläbirääkimiste komisjoni liikmena (Lohusuu valda esindasid vallavanem Tarmo Tomson ja volikogu esimees Aivar Altmäe) vajalikuks lisada Tammispää-Kalmaküla kergtee ehitust ühinemislepingus investeeringuobjektide nimekirja. Seda seal ei ole ega ole ka perspektiivsete objektide nimekirjas. Ühinemisleping on alus, millest lähtuvalt vallavalitsus ja -volikogu nelja aasta jooksul tegutsevad. Kergtee teemat, mille Tarmo Tomson on volikogus tõstatanud, on ka arutatud, aga kahjuks pole ta ühinemislepingu muutmiseks volikogule ühtegi eelnõud esitanud.
Mustvee valla septembrikuu ajalehes on volikogu esimees Aivar Saarela avaldanud seoses sellega artikli, mis käsitleb volikogu tegevust. Lohusuu valla omaosaluseks mõeldud rahad kasutati ära Lohusuus Jõe 1 rajatud kogukonnakeskuse ehitamiseks ja Tammispää-Kalmaküla kergtee projekteerimiseks. Need lepingud on sõlminud Tarmo Tomson.
