Rahandusministeeriumi eestvedamisel Jõgeval peetud haldusreformi aruteluseminaril andis ministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner ülevaate haldusreformi hetkeseisust. Valneri sõnul on haldusreformi kõige olulisemaks küsimuseks reformi loogiline terviklikkus, reformi järel tekkiv omavalitsus peab olema võimalikult löögijõuline tervik.
Kui haldusreformiga seoses on enim tähelepanu pävinud valdade ühendamine ja tulevastele omavalitsustele seatav elanike miinimumarv, siis Sulev Valneri sõnul on haldusreformi eesmärgid palju laiemad. “Haldusreform on ikkagi mõeldud selleks, et teha elu paremaks,” lausus ta. “Reformiga ei soovita kelleltki midagi ära võtta, vaid minna edasi paremini, kui me siiani oleme suutnud.”
“Valdade ühendamine ei ole kindlasti haldusreformi eesmärk, see on vaid üks palju olulisemate eesmärkide saavutamiseks kasutatavatest vahenditest,” ütles Sulev Valner. “Haldusreformi ekspertkomisjoni poolt kokku pandud eesmärgipuus on haldusterritoriaalsed muutused n-ö all paremas nurgas, sellest kõrgemal olevateks sihtideks on mõistlik riigivalitsemine ning senisest tasakaalustatum avalik areng.”
Järgmisel suvel haldusreformi seadus
Seatud kõrgeid eesmärke polegi võimalik saavutada vaid omavalitsuste reformiga. “Küll aga peab omavalitsuste reform kaasa aitama sellele, et toimuks regionaalse arengu tasakaalustumine, suureneks omavalitsuste roll ühiskonnas ning paraneks nende võimekus oma elu ise korraldada,” märkis riigihalduse ministrit nõustav Sulev Valner.
Haldusreformi ajakavas on esimeseks oluliseks tärminiks järgmise aasta suvi, kui tuleb vastu võtta haldusreformi seadus. “Hiljemalt veebruaris peab valitsus saatma seaduseelnõu riigikokku, et seda jõutaks menetleda,” rääkis Valner. “Selleks, et eelnõu kõiki eelnevaid kooskõlastusi arvestades veebruariks riigikokku jõuaks, peab see aga valmis olema juba oktoobris-novembris.”
Omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised peavad olema teoks saanud hiljemalt 2017. aasta sügisel toimuvateks kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks, seejärel algavad sundliitmised. “Omaalgatuslik ühinemine on tavapärane protsess, mis omavalitsuste ühinemisega kaasas käib,” lausus Sulev Valner. “Samaaegselt pannakse aga paika ka n-ö tungivad soovitused. Teeme selgeks, millised on need omavalitsused, kellele valitsus ilmselgelt ühinemisettepaneku teeb. Seetõttu võib kohalikel inimestel tekkida dilemma, kas jääda ootama valitsuse poolt antavat müksu või võtta ohjad enda kätte. Mõistlikum oleks mitte jääda ootama,” avaldas nõunik arvamust.
Valitsus teeb liitumisettepanekud
“Kui aga ikkagi jääb omavalitsusi, kes soovitustest hoolimata ühinemist ette ei võta, teeb valitsus 2018. aasta kevadel neile liitumisettepaneku. Kohest liitmisotsust siiski ei tule, ettepanekule järgneb arutelu kohalikes volikogudes ning alles seejärel teeb valitsus kaalutlusotsuse.”
Sulev Valneri sõnul on valitsuse tegevusprogramm lisaks reformi ajakava kinnitamisele rakendunud ka selles osas, et läbi on räägitud ühinemistoetuste suurendamine. “Samas on ka terve rida küsimusi, mille üle praegu arutletakse ning mis saavad lahenduse lähiajal – näiteks ühinemiskriteeriumid, ülesannete jaotus, rahastamismudel, järelevalve, maakonna tasandi tulevik ja osavallad.”
Kriteeriumide osas on eksperdid Sulev Valneri sõnul arutanud väga erinevaid võimalusi, kuid konsensus on siiski üha rohkem nihkunud selles suunas, et arvestada tuleb elanike arvu omavalitsustes. “Elanike arv indikeerib üsna hästi seda, mida tulevane omavalitsus suudab või ei suuda teha,” lausus ta. “Seetõttu jõutakse tõenäoliselt ka ühe kindla elanike arvu numbrini ning põhjendatud erandite puhuks, kui mõnes piirkonnas on vaja teha teatud mööndusi, sätestatakse ka erandite põhimõtted.”
Viis tuhant elanikku pole lõplik
Minister Arto Aasa juhitavas ekspertkomisjonis on omavalitsuse miinimumsuurusena kõne all olnud erinevad suurusjärgud. “3500 kuni 11 000, iga arvuga on kaasnenud ka ekspertide põhjalikud selgitused ning konkreetne number on sõltunud sellest, kui suuri ülesandeid nähakse omavalitsusele täiendavalt ette näiteks gümnaasiumihariduse, ühistranspordi või ettevõtluse toetamise puhul.”
“Enim eksperte on seni pooldanud viie tuhande elaniku piiri seadmist,” lisas Valner. “See ei ole lõplik otsus, aga see on ekspertkomisjoni suurema osa selge soovitus siiani olnud.”
Sulev Valneri jaoks on haldusreformi puhul kõige olulisemaks küsimuseks reformi loogiline terviklikkus. “Küsimus ei ole selles, kuhu seada mingi miinumumpiir, mida tuleks kasvõi natukene ületada,” lausus ta. “Küsimus on tegelikult selles, milline on see loogiline tervik, mis haldusreformi tagajärjel välja kujuneb. Mis oleks kõige parem näiteks Põltsamaa või Jõgeva piirkonnas – kes peaksid sinna kuuluma ning kuidas tekkiv omavalitsus kõige paremini töötaks. Seda reformi ei tehta ju kellegi teise jaoks, seda ei ole vaja Taavi Rõivasele, seda on tegelikult vaja selleks, et piirkond oleks võimalikult löögijõuline tervik.”
MATI ALEV
