Haldusreform viis Jõgevamaalt tuhat kolmsada inimest

Haldusreformi tagajärjel nihkunud maakonnapiiride tõttu elab Jõgevamaal statistikaameti andmetel 1296 inimest vähem kui mullu. Kohalike tööandjate sõnul see pealtnäha suur number nende elu siiski keerulisemaks ei muuda.


Üks neist ligi 1300 inimesest on 17 aastat Tabiveres elanud Külle Saliste, kes leiab värske tartumaalasena põhjust vaid rõõmustada. Naise sõnul seob peret uue maakonnakeskusega näiteks sealne perearst. Tal on ka soov laps tulevikus kohaliku kooli asemel hoopis teise õppeasutusse panna.

“Alati on olnud probleem, et elame teises maakonnas. Nüüd enam mitte. Mina isiklikult olen maakonnavahetusega väga rahul!” kinnitas ta.

“Enne olime Jõgeva-, nüüd aga Tartumaa. Postiindeksi ja suunakoodide osas oli küll juttu, et neid muudetakse, aga seni on need veel endised,” kommenteeris põline Tabivere elanik Oleg Kljutšivski, kes enda sõnul maakonnavahetuse muutust ei tunneta. Mees kuulis küll jutte, et vahetult pärast maakonnapiiride muutumist olevat olnud segadusi ühistranspordiga, kuid seegi valdkond on tema teada nüüdseks juba kontrolli all.

Nii hetkel lapsehoolduspuhkusel oleva Saliste kui juba aastaid Tartus töötava Kljutšivski arvelt vähenes küll Jõgevamaa rahvaarv, kuid mitte siinsete töötajate hulk. Kohalike tööandjate sõnul on Tartule lähemal elavad inimesed juba aastaid tööd otsides pigem sinnapoole vaadanud ja nii ei toonud maakonnapiiride nihkumine ka siinse tööjõu osas muudatusi.

Oluline on toimiv ühistransport

Ka töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste sõnul liiguvad inimesed töö ja kodu vahet maakonnapiiridest sõltumata ikka endistviisi. Täpsemaid statistilisi andmeid selle kohta, kuidas rahvaarvu vähenemine tööhõivenäitajaid mõjutas, tuleb veel oodata, kuid Võsaste leiab, et laias laastus suuri numbrimuutusi oodata ei ole.

“Tõmbekeskus meil antud hetkel ju ei muutu. Kuna me ei tea, kui palju tööjõulisi elanikke nüüd Tartumaale üle läks ja kui paljud neist olid töötuna registreerituid, siis täpset statistikat hetkel teha ei saa, aga inimesed liiguvad endistviisi,” märkis ta.

Võsaste hinnangul on joontest kaardil tunduvalt olulisem see, kuidas hakkab toimima kadunud maavalitsuste haldusalast valdadele korraldada antud ühistransport.

“Tähtis on, et need, kes kasutavad tööl käimiseks ühistransporti, saaksid liikuda nendes suundades ja nendel kellaaegadel, nagu neile vaja. Probleem tekib siis, kui see ei ole enam võimalik,” leidis Võsaste, kelle kinnitusel ei ole üsna jõuliselt areneva ettevõtluse juures probleemiks, et siin töökohti napiks. Vastupidi – neid luuakse tema sõnul vaid juurde ja kuni on tagatud transport tööle, on jõgevamaalastel piisavalt valikut, kuidas leib lauale tuua.

Töötajaid tuleb kinni hoida

Sama kinnitab ka viimastel aastatel korduvalt uusi töötajaid otsinud aktsiaseltsi Mo-Puit Jõgeva juhatuse liige Roland Rahn. Tema sõnul on pidev rahvaarvu vähenemine maapiirkondade ettevõtjatele taganttõukav jõud, sest tuleb hakata mõtlema, kuidas saada hakkama väiksema arvu töötajatega.

“Mida see, et maakonnas on 1300 inimest vähem, tuleviku mõistes tähendab, on täna veel keeruline öelda. Aga kui töölisi tõesti võtta ei ole, siis ehk on tuleviku kindlustamiseks kõige parem tootmine mehhaniseerida, “sõnas Rahn. Hetkel see ettevõtte tulevikuplaanidesse veel ei kuulu.

Mo-Puit on endale töötajad leidnud, kuid praegu teeb ettevõttele pisut muret, et piirkonda on tulemas teine sama valdkonna firma. Rahn nentis, et tuleb hakata otsima võimalusi, kuidas oma praegusi töötajaid hoida.

“Ma ei usu, et inimeste elamine teises maakonnas on probleem. Pigem on potentsiaalsete töötajate arvu vähenemine pisut keeruline just seetõttu, et sama ala peale tuleb samu, juba meie poolt välja koolitatud ja meeskonda sobitatud inimesi tahtma konkurent,” rääkis Roland Rahn.

Oma tootmist pole firmal mujale, kus rohkem rahvast ja suurem valik tööjõudu, plaanis kolida.

Rahvarohkus edu ei taga

Juba aastaid ettevõtlusega tegelenud Maiu Veltbachi hinnangul pole Jõgevamaa ainus, kus töötajaid napib, aga suurte keskuste läheduses tegutsevatel tööandjatel pole olukord parem. “Suuremas maakonnas või linna läheduses asuval firmal on ka tööpakkujate konkurents tihedam ja inimestel on võimalik tööd valida.”

Faktorid, mis Veltbachi sõnul töötajat tööandja juurde toovad ja seal hoiavad, võivad olla vägagi erinevad. Kui siia lähiajal ettevõtteid lisandub, avarduvad ka muud võimalused ja ehk tuleb siia inimesi ka väljastpoolt.

“Jõgeva valda on kerkimas uued tehased ning juba tegusad tööandjad soovivad pidevalt areneda,” kinnitas ta, avaldades lootust, et Jõgeva maakond muutub juba algatatud muutuste toel atraktiivseks kohaks, kus hea töötada ja elada.

“Tugevas ja aktiivses kogukonnas on alati püütud leida võimalusi, et elanikel oleks huvitavaid tegevusi ja võimalusi. Väiksema koha inimesed on tänulikud ja osalevad usinasti, kui eestvedajad võtavad vaevaks neile oma aega panustada,” ütles Veltbach, kelle hinnangul on kõik kinni soovis olla tegus ja aktiivne.

GERLY LEHTMETS

blog comments powered by Disqus