Regionaalminister Siim Kiisler käis välja plaani koondada omavalitsused tõmbekeskuste ümber. Selle järgi peaks Jõgeva maakond jaotuma sisuliselt kaheks tõmbekeskuste ümber asuvaks piirkonnaks, keskusteks jääksid Jõgeva ja Põltsamaa.
Minister Kiisler lähtus planeeringu koostamisel põhimõttest, et haldusüksuses oleks vähemalt kümme tuhat elanikku ning keskus oleks maksimaalselt pooletunnise autosõidu kaugusel. Teisipäevases Eesti Päevalehes oli selle plaani kohaselt valmis joonistatud ka Eesti kaart, mis sarnanes üllatavalt kunagisele rajoonide kaardile. Seal oli Jõgeva maakond jaotatud kaheks, kus Põltsamaa linna ümber koonduksid Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa vald ning ülejäänud maakonna omavalitsuste tõmbekeskuseks oleks Jõgeva.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots avaldas arvamust, et maakonnasiseselt ei ole mõtet haldusreformi korraldada. “Selge on see, et Põltsamaa on tõmbekeskuseks ka näiteks Viljandi maakonnas asuvale Kõo vallale ja ka osa Kolga-Jaani rahvast käib rohkem Põltsamaal kui Viljandis. Samas leian ma, et Puurmani valla Saduküla rahvale oleks tõmbekeskuseks ikkagi ennekõike Jõgeva ning osa Puurmani vallas elavast rahvast eelistaks käia pigem Tartus,” rääkis ta.
Veel tõi linnapea eraldi välja ka Peipsi piirkonna, mis on täiesti omaette ringkond. Aiaotsa sõnutsi ei tohiks praegused maakondade ja ka valdade piirid olla uue haldusreformi läbiviimisel aluseks.
Palamuse tõmbekeskuseks on pigem Tartu
Palamuse vallavanem Urmas Astel on tõmbekeskuste põhisest haldusreformiplaanist põgusalt lugenud ajalehtedest ja kuulnud raadiost. Tema hinnangul on ka praegu omavalitsused koondunud tõmbekeskuste ümber, kuigi kõigis neis ei pakuta rahvale piisavalt palju teenuseid. Veel lisas Astel, et regionaalminister ei selgita antud mudeli rahastamise süsteeme. Maakonnas on tema sõnul haldusreformiga seoses arutatud kaht võimalikku varianti: üks omavalitsus, mille keskuseks on Jõgeva, või kolm omavalitsust ümber Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee.
Kiisleri poolt välja pakutud plaan on põhjustanud elavat arutelu pea kõikjal Eestis. “Nüüd tekibki küsimus, mida tõmbekeskus peab pakkuma, millega ta tõmbab? Kui Palamuse vald on seni ilmselt koondunud kooli ja kohaliku kultuuri, kaupluse, kiriku ümber, siis mida meile annab Jõgeva? Elu näitab, et meie õpilased väga Jõgevale kooli ei kipu, koorilaulu ja rahvatantsu saame teha ka edaspidi Palamusel. Mingi osa ka Jõgeva rahvast käib sellist kultuuri tegemas hoopis meil. Suurema kauba toome nagunii Tartust ja ka kirikuga on Jõgeval, nagu on. Kõrtsi läheme Tartusse, tippkultuuri saame hoopis Tallinnast. Kui välja toodud 30-minutiline vahemaa on õige, siis Palamuse tõmbekeskuseks oleks hoopis Tartu linn või vähemalt vald,” arutles Palamuse vallavanem, kelle jutust võib välja lugeda, et pigem soovitakse olla liidetud Tartuga.
Enne reformimist on tarvis analüüsi
Veel lisas Astel, et riik on teinud regionaaltasandil võimu kaotamise nimel tõhusa töö. “Kas protsess pööratakse nüüd ringi? Muidugi, maakondade piirid pole liitumisel enam takistuseks. Ma arvan, et omavalitsuste mehaaniline liitmine ei tee meid rikkamaks, ääremaad tekib hoopis rohkem. Kas praegune reform on lõplik või ainult üks etapp? Lätlased kõnelevad, et neil sai veel vähe reformitud, tuleb uus reform. Mul on kahtlus, et asi pole korralikult läbi mõeldud,” jäi Palamuse vallavanem skeptiliseks.
Samas nentis Astel, et haldusreform on Eestile vajalik, kuid ta kahtleb, kas välja pakutud variant on Palamuse vallale parim. “Nii kaua, kui pole korraliku analüüsi, kaalutlusi, poolt- ja vastuargumente ühele või teisele variandile, ei oska arvata, milline võiks parim olla. Vähemalt mina pole sellistest analüüsidest kuulnud,” tunnistas ta, lisades, et seni, kuni valitsus reformimist prioriteediks ei muuda, ei tehta mingit reformi ka teoks.
i
EILI ARULA
