Jõgevamaal on vähe ametlikke supluskohti, kuna omavalitsused, kes nende hooldamisega tegelevad, ei ole neid registreerinud. Rannad vastavad küll nõuetele, kuid haldajatel on lihtsam, kui ei pea nõudeid nii hoolega jälgima.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab ujuma minnes jälgida vee puhtust. Üheks silmaga nähtavaks reostuseks on veepinnal olevad õlilaigud, mille esinemisel tuleks kindlasti ujumist vältida ja probleemist teatada keskkonnainspektsioonile.
Jõgevamaa veekogude vee puhtusega pole tervisekaitse spetsialistide sõnul siiani eriti probleeme olnud, kuna ei ole sõidukeid, mis võiksid suuremaid reostusi tekitada. Ning teadaolevalt pole meie maakonna veekogudes siiani probleeme ka sinivetikatega.
Jõgeva maakonnas on üks ametlik supelrand, mis asub Kuremaal ja neli suuremat supluskohta – Aidu tehisjärv, Mustvee supluskoht Peipsi järves, Põltsamaa ja Saadjärve supluskoht. Vetelpääste on iga haldaja oma otsustada.
Supelranna ja supluskoha erinevus seisneb selles, et supelranna avamiseks peab omanikul või valdajal olema enne suplushooaja algust asukohajärgse tervisekaitsetalituse nõusolek ja suplusvesi peab vastama kindlatele kvaliteedinäitajatele.
Supluskohta kasutab rohkem kui sada inimest ööpäevas. Määrus ei esita nõudeid supluskohtadele, välja arvatud suplusveele, mis peab, nagu supelrandadeski, vastama määruses esitatud kvaliteedinäitajatele.
Kuremaal ainus ametlik suplusrand
Kuremaa randa on viimaste aastatega kõvasti renoveeritud. Kui aastaid tagasi külastas suviti seda põhiliselt kohalik rahvas, siis nüüd leiab suvitajaid ka kaugemalt. Rannas on küllaldaselt liiva, vesi on puhastatud ja on olemas ka riietusruumid. Ehitatud on atraktiivne sild, kust on mõnus vette hüpata või niisama jalutada. Lastele on madalas vees liuväli ja rannas kiiged ning turnimispuud. Rannast natuke eemal on ka lõkkeplats.
Eelmise suve lõpuks valminud uhkes rannahoones on välikohvik, paadilaenutus ja tualettruumid. Tulevikus on kavas ka rannahoonet laiendada ja teha juurdeehitus. Kuremaa ranna haldajal Panther Teemaja OÜ-l on veel plaanis muretseda juurde veesõidukeid ja tasapisi randa ikka paremaks ja atraktiivsemaks muuta.
Uuendused supluskohtades
Tänavu tehti korda mitu pisikest supluskohta – Jõgeva alevikus, Tabiveres Saadjärve ääres ja kaks Kasepää vallas. Jõgeva alevikus alustati ranna korrastamist juba eelmisel sügisel. Muda puhastati, veeti uus liiv, ehitati võrkpalliplats, värviti riietuskabiin ja paigaldati pink. Rannas on olemas tualettruum ja prügikastid.
Saadjärve äärde veeti samuti uut liiva ning laiendati randa saja ruutmeetri võrra. Laiendamist plaanitakse jätkata talvel. Kasepää vallas tehti korda rand vallamaja taga ja teine supluskoht Omedu jõe suudmes. Vallamaja taha randa tehti lõkkeplats, riietusruum, tualett ning paigaldati pingid ja lauad.
Korrastustööd jätkuvad
Eelnevatel aastatel korrastatud supluskohtades tehti tänavu vaid väiksemaid puhastustöid. Põltsamaa randa veeti kokku 70 tonni moreenliiva ning siluti ranna äärset ala. Rannas on riietuskabiinid ja võrkpalliplats.
“Tänavu suvel oli kavas ehitada ka tualetid, aga halva ilma tõttu seda teha ei saanud ning sõlmisime kokkuleppe Ranna restoraniga, et suvitajad võiksid kasutada sealseid tualettruume. Järgmisel suvel on aga plaanis need kindlasti valmis teha,” rääkis Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
Laiuse paisjärvele sel aastal korrastustööd ei jõudnudki. Kui mõned aastad tagasi võis näha seal palju puhkajaid, siis nüüd järjest vähem kuna rand on üsnagi hooletusse jäetud. Peamiselt käivad seal privaatsust otsivad inimesed. Laiuse paisjärve suureks plussiks on aga puhas vesi.
Aidu randa paigaldati teadetetahvel ja tehti puhastus-ning korrastustöid.
Pajusi vallavanema Heldur Lääne sõnul on tulevikus randa plaanis edasi arendada, “Oleme juba pikemat aega otsinud operaatorit, kes tegeleks ujumiskohaga, aga pole veel sellist inimest leidnud. Tulevikus on plaan randa arendada ja korrastada. Aidu suplusranna üks eeliseid on, et siin on puhas vesi ja soojade ilmadega külastab Jõgeva-Põltsamaa tee äärde jäävat supluskohta päris palju rahvast!”
TRIIN SAAR
EEVA PAJUMÄGI
