Puud-põõsad säravad härmaehtes. Eile võttis järv jääkaane peale, öösel sabistas lumekest, täna toksib seal kalamees lootusrikkalt jäätuuraga. Tema läheb täna siiski vint-vänt koju tagasi, aga advent-advent tuleb varsti tee peal vastu, andes nii talle kui ka meile kõigile uut lootust.
142 aastat elasime tasahilju Laisholmi raudteejaama kõrval, 80 aastat isegi oma vapiga, aga nüüd hakkab looma. Võib juhtuda, et saame endale kiriku, mida pildistada ja postkaartide peale panna! Halleluuja!
Siiamaani oleme elanud niisiis ilma kirikuta ja mõni küsib, kas seda ongi vaja? Meil on olnud muid asju: kalevipoegi, veetorne ja head seemnekartulit. Üht asja pole seni veel olemas – visiooni, maakeeli tulevikuvaadet. Vallavalitsus arvab, et kui neile kunagi mõni hea mõte tuleb, siis võib selle jooksvalt kuskile kirja panna, aga kui ei tule, ega siis ka midagi viltu pole. Istume vaikselt oma kenas vanadekodus ja vaatame, kuidas kartul kasvab.
Aga ometi on olemas väike, aga tubli kogudus, kus nähtaks heal meelel uut altarit, kroonlühtreid, värvilisi klaasaknaid ning helget tulevikku. Kogudus ütles Rosinale, Rosin Kokale, Kokk Jürile ning kõik nad jäid hardalt mõttesse. Tõepoolest, äkki ongi puudu just selline uhke hoone, kus meile avaneks uus visioon maiste ja taevaste asjade peale.
Siis tuli meile külla paavst Franciscus. Franciscusele meeldis väga laul „Eestlane olen ja eestlaseks jään.“ Ümises seda omaette ja kui Jüriga kokku sai, küsis, et kust selline „bella canzone“ ka pärit on. „La citta Jogevaa“, vastas tõlk kõrvalt.
„Ja kes on selle bella canzone compositore?“ „Tema on juba paradiisis“, vastas nüüd Jüri mõtlikult. „Sinjoor Primo Ministro, pange siis temale la citta Jogevaa peakirikusse minu eest una candela põlema.“
„Aga Jõgeval polegi kirikut“, lobises ehmunud tõlk välja. „Ai-ai, mamma mia! Selline canzone, selline compositore, aga kirikut polegi“, jäi Franciscus väga kurvaks.
Kui Franciscus läinud, meenus Jürile, mis Kokk talle rääkinud. Jüri otsustas anda Kokale, Kokk Rosinale ja Rosin kogudusele pisut katuseraha. Mitte just liiga palju, aga mingit vahtu valitsuse õlleankru põhjas siiski oli. Saagu katuserahad! Tulgu Jõgevale kirik!
Kiiresti ilmusid mapi vahelt välja uue kiriku kavandid. Kuna rahasid napilt ja veetorne ülearu, otsustati ühest neist teha kirikutorn. Saaks lüüa kaks kärbest korraga: hoida kokku lammutusrahad ja torn püsti vähese vaevaga. Parkimisruumigi küllalt. Veel veidi lupja ning telliseid ning kontserdisaal ümber torni oleks samuti tõelisus. Peaaegu geniaalne!
Irvhambad hakkasid esimest projekti nähes muidugi arutama, et nüüd on uuel kirikul ja Kalevipojal üht-teist ühist. Ei, mitte visioon kõrgest vaatepunktist, vaid see asi, mille eest Saarepiiga hirmuga merre hüppas. Liialdus muidugi, aga siiski pidi arhitekt teise kavandi tegema. Nüüd meenutas kirikutorn juba elegantset huulepulka. Peale jumalateenistust või kontserti saaks me kõik sinna üles minna. Mõelge vaid, kui kõrgem jõud pale lõpuks meie kohale kallutab ning kaks ühes oma naeratavad huuled meie soovidega ära saab meikida.
Kolmandal kavandil hakkas kirik meenutama pidulikku bussiootepaviljoni. Veidi veel pingutamist ja neljandal oleks ta peaaegu sama uhke, kui juba olemasolev Jõgeva bussijaam. Rohkem pingutades ehk paremgi. Igatahes mina hoian pöidlad peos, et kõik nii läheks ja ränderaamistikus siplev valitsus riigieelarve koos Jõgeva kirikuga vastu võtaks.
Kus on, sinna antakse. Helde annetaja lubab toetada ka õigeusu kiriku ehitamist meie valla pealinna. Siis annaks tõelise pealinna mõõdu välja. Rohkearvulised palverändurid näevad ühest ilmakaarest helendamas õilisat huulepulka ning teisest kaarest tulles säramas kullatud sibulkupleid. Energiasambad ühel ja teisel pool kiirgamas meie uut edulugu.
Ning miks piirduda vähesega. Minu teada on Jõgeval puudu ka sünagoog toorarullidega, samuti mošee. Mošeesid soovitaksin ehitada kaks, sest mina küll ei usalda sunniite ja šiiite omavahel kokku lasta, teab mis võib juhtuda. Ning kõigist neist vanem on ju zoroastrism. Neile tulekummardajatele võiks ehitada tähetorni Laiuse mäele, mis ühtlasi oleks ka merikotkaste söötmise plats. Edasi tähtede poole!
Jaanus Järs, kolumnist
