Meenutame, et 2001. aastal valminud ravikindlustusseaduse eelnõu, mis Laari valitsuse sotsiaalministri Nestori ja tollase Haigekassa juhatuse esimehe Maris Jesse eestvedamisel valmis, peeti tõeliselt patsiendivaenulikuks. Ehk mäletate, kui palju avalikku poleemikat see ajakirjanduses omal ajal esile kutsus, valitsust sunniti lausa tagasi astuma.
Tol korral ütles Nestor, et uus seadus ei peagi ega saagi kõigile meeldida. Aga just siis taheti seadustada, et kolme esimese haiguspäeva eest enam hüvitist patsiendile ei maksta, et see jääb patsiendi kanda.
Haigushüvitiste vähendamine ? Nestori eelnõu
Ja kuigi oli tegemist raha kokkuhoiu punktiga, põhjendas toona minister seda hoopis vajadusega vähendada bürokraatiat: ?See vähendaks tohutu hulga haiguslehtede vormistamist ja mitmele poole esitamist tühise nohu pärast.?
Just nii põhjendas minister tol korral kolme esimese haiguspäeva maksmatajätmist. Õnneks läks Laari valitsuse kolmik enne lõhki, kui eelnõu vastu võtta jõuti. Siiri Oviiri ministriks oleku ajal tehti eelnõu ümber ja paljud eetikale ja kainele mõistusele vastu käivad punktid jäeti välja. Nüüd ütleb eksminister Nestor risti vastupidist oma varasematele sõnadele, et haigushüvitise vähendamine kahjustab tervist ja annab nigelama töötulemuse. Ent analoogilisi näiteid võib veelgi tuua.
Peaminister Andrus Ansipi ettepaneku kohta kärpida haigete laste emade hooldajaraha sajalt protsendilt seitsmekümne viiele peavad sotsiaaldemokraadid eriti jõhkraks ettepanekuks. Tõepoolest karistatakse emade saamata jäänud rahaga esmalt ikka lapsi, keda hakatakse siis punetava kurgu ja vesise ninaga lasteaeda ja kooli saatma. Ainult et miks eksminister ja Isamaa, Mõõdukate ning Reformierakonna valitsus tahtis nelja aasta eest just ise haiged lapsed kooli saata põhjendusel, et mõnel vanemal ehk tekib kiusatus koos lapsega puhata. Siis taheti ju seadustada, et last põetaval emal hakatakse täispalga asemel hüvitama vaid kaheksatkümmend protsenti, sedagi 14 päeva asemel 10 jooksul, ja laste vanustki tõmmati nelja aasta võrra allapoole.
Õnneks ei jõutud seda kõike seadustada. Laste arvelt kärpimine oleks ühe väheneva rahvaarvuga riigis küll lubamatu. See idee laste hooldajaraha kärpimisest pärineb tegelikult hoopis endisest võimuliidust. Kava tõsta tervishoiukuludes inimeste omavastutust töötati välja peaminister Juhan Partsi ajal Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonis Marko Pomerantsi ja haigekassa koostöös. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seda veel enne, kui praegune valitsus oli paika pandud. Kuigi ka need ideed pärinevad, nagu minu meenutustestki järeldub, hoopiski kaugematest aegadest.
Patsiendi omaosalus on niigi kõrge
Teatavasti ei toeta Keskerakond neid seisukohti, mis seisnevad inimeste omaosaluse suurendamises tervishoius ja riigi osa vähendamises. Riigi osalus tervishoius meil ju sisuliselt täna puudub. Panustame tervishoidu märksa vähem kui Euroopas. Tervishoiukuludeks suunatud SKP protsent on meil aastatega isegi vähenenud. Täna oleme olukorras, kus tervishoiukulu ühe elaniku kohta on meil neli korda väiksem kui Euroliidus keskmiselt.
Inimese omaosalus on meil aga aina kasvanud. Kui 1996. aastal kulutas üks leibkond tervishoiule 1,4 protsenti oma pere kogukuludest, siis täna on see protsent 3,4. Inimeste omaosalus on kasvanud just seoses visiidi- ja voodipäevatasude kehtestamisega tervishoiuasutuste poolt, samuti täiskasvanute hambaravi tasumise korra muutumises.
Seega patsiendi omaosalust enam tõsta ei saa, seda enam, et suurem koormus maksmisel langeb just vaesematele. Nüüd võiksid küll tööandjad osa koormusest enda peale võtta, nagu see Euroopas kõikjal on.
MARIKA TUUS, Keskerakond
