Jõgeva haigla hooldusraviosakond peaks aastaks 2014 olema euroraha toel korrastatud. Selleks kulub kokku 15 miljonit krooni, millest kümme miljonit tuleb Euroopa Liidu abivahenditest ning viis miljonit peab haigla leidma oma eelarvest.
Euroraha on mõeldud hooldusravitingimuste parandamiseks ning voodikohtade arvu suurendamiseks vastavas osakonnas.
Jõgeva haiglas renoveeritakse abirahaga kogu A-korpuse kolmas korrus ning osa B-korpuse teisel korrusel seni mitte kasutusel olnud ruumidest. Jõgeval hooldusravikohtade arv ei suurene.
“Projektis on punkt, mis võimaldab renoveerida ka hooldusraviga mitte otseselt seotud ruume, mille parendamisega sellel alal pakutava kvaliteet paraneb,” selgitas SA Jõgeva Haigla juhtaja Peep Põdder. Abikõlbulik on tema kinnitusel ka järelraviga seotu.
Kahekohalised palatid
“Meil paraneb teenuse kvaliteet, sest saame siis haiged palatitesse hõredamalt asustada. Kui praegu on osades palatites ka neli inimest, siis tulevikus me üle kahe inimese enam ühte palatisse ei pane,” märkis Põdder.
SA Jõgeva Haigla on projekti raames esitanud eeltaotluse, mis ka vastavaks tunnistati. Juuni alguseks tuleb haiglal esitada lõplik taotlus. Enne püüab haigla saada hakkama ka projekteerimise riigihankega, sest siis on enne lõpliku taotluse esitamist täpselt selge, kui palju tööd maksma lähevad.
“Siis saame taotluse võimalikult täpselt esitada,” tõdes Põdder. Kui haigla aga projekteerimishanget korraldada ei jõua, jääb projekt küll jõusse ja esitatakse, kuid ilma projekteerimisdokumentideta. Need tuleb siis hiljem lisada.
“Me ei võtnud raha nii palju, kui meile antakse, ilma et me teaksime, mis selle rahaga ära teha saab. Arvestasime reaalselt, mida meil vaja on,” tunnistas Põdder.
Haiglajuhi hinnangul on kõige tõsisem probleem viie miljoni kroonine omaosalus. “Selle raha peame oma eelarvest n-ö kõrvale tõstma, praegu pole veel teada, kas me kasutame ka pangalaenu või ei, meil on aega aastani 2014,” nentis ta.
Töid tehakse etapikaupa
Jõgeva haiglale on väga oluline seegi, et renoveerimistööd raviasutuse põhitegevust ei segaks. Arstiabi tuleb osutada samas mahus, kui seni on osutatud.
Töid plaanib haigla teha etapikaupa ja hajutada pikema aja peale. Projektiga plaanitakse ühele poole saada aastaks 2013. Kõige rohkem tööd on ventilatsiooni- ning kütte- ja elektrisüsteemiga, samuti vahetatakse välja sansõlmed.
Kokku antakse Eesti hooldusravihaiglatele üle 400 miljoni krooni, raha on mõeldud hooldusravi arendamiseks ning raha jagamisel arvestati üle 65-aastaste elanike osakaalu maakonna elanike hulgas. Meie maakonnas vastas tingimustele Jõgeva haigla tehtud projektitaotlus.
iii
HELVE LAASIK
