Käibemaksuerisuste rakendamise kohta on raiutud kui rauda, et Euroopa Liit seda ei soovita. Isegi ei luba. Ja et kui kusagil praegu seda veel rakendatakse, siis kohe-kohe keelustab EL selle.
iii
Tegelikkus on teistsugune. Euroopa Komisjon algatas juba 2007. aastal laialdase poliitilise arutelu vähendatud käibemaksumäärade vallas, toetudes vastava uuringu tulemustele. Arutelud ja otsustused toimusid liikmesriikide valitsusliikmete osalusel. Euroopa Parlamendi menetluses on vastav direktiiv, mis näeb ette muuta seni ajutised käibemaksu madalamad määrad alalisteks. Eestis hiljuti haamrina kasutatud aasta 2011 on direktiivist välja võetud.
Põhjusi selleks tuuakse mitmeid, näiteks:
ajutiste sätete muutmine alaliseks vähendab ebakindlaid tegureid äritegevuses; vähendab deklareerimata töö osakaalu ning suurendab nõudlust seadusliku majandustegevuse järele; tekitab kokkuhoiu tarbijatele, kusjuures enim võidavad just madalama sissetulekuga inimesed.
Seega on võitjateks nii eraisikud, ettevõtted kui ka riik.
Maksuerisuste võimalused
Kui Eesti on tänini püüdnud iseloomustada käibemaksuerisusi kui anomaaliat, millest meie peaksime kui katkust eemale hoidma, siis tegelikkuses on nimekirjas piisaval hulgal kaupu ja teenuseid, millele võib madalamaid määrasid kehtestada.
Nimetagem: toiduained (v.a alkohoolsed joogid); ravimid, meditsiiniseadmed ja -tooted, invavahendid; raamatud ja perioodilised väljaanded; ürituste piletid; eluaseme müük, ehitus ja renoveerimine; majutusteenused; toitlustusteenused; sotsiaal-, meditsiini- ja hambaraviteenused; ringhäälinguteenus; spordiürituste korraldamine ja spordirajatiste kasutamine; põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatavad kaubad ja teenused; tänavapuhastusega, prügi kogumise ja jäätmekäitlusega seotud teenused; veevarustus; matuseteenused jne.
Seega on tegemist kaupade ja teenustega, mida inimesed vajavad suuremal või väiksemal määral oma igapäevaelus. Kui praegu räägitakse näiteks palju energiasäästlikkusest ja kortermajade soojuspidavuse suurendamisest, siis võiks ju käibemaksu alandamine neile toodetele ja teenustele olla üheks stiimuliks, miks asi ette võtta. Sest jutuga ju maja soojaks ei küta, on vaja tegusid.
Euroopa eeskuju
Erinevalt Eestist, on paljudes Euroopa riikides mõistetud alandatud käibemaksumäärade olulisust. Näiteks on toidukaupadele või osale neist kehtestatud vähendatud käibemaksumäär veidi enam kui 20 liikmesriigis. Poolas ja Luksemburgis on maksumäär toiduainetele kolm protsenti, Hispaanias ja Itaalias neli protsenti, Küprosel, Portugalis ja Prantsusmaal viis protsenti, Saksamaal seitse protsenti. Üldiselt on neis riikides toiduainete käibemaks kolm korda madalam käibemaksu maksimummäärast. Suurbritannias on toiduainete käibemaks olnud aastaid null protsenti.
Ehitus- ja renoveerimistöid maksustatakse Itaalias nelja protsendiga, Luksemburgis aga koguni kolme protsendiga. Prantsusmaal on madalaim maksumäär (2,1 protsenti) kehtestatud ravimitele, Rootsis, Soomes, Belgias ja Luksemburgis püütakse aga sportimisvõimalustele kehtestatud madalamate määrade abil muuta inimeste tervisekäitumist, Suurbritannias on madalam maksumäär laste riietel ja jalanõudel. Väärt näiteid on teisigi.
Meil on erinevatest maksumääradest loobumiseks toodud põhiliselt n-ö-. bürokraatlik põhjus – raskused maksu kogumisel ja kontrollimisel.
Kas ei lähene me asjale valest otsast? Me ei arvesta mitte tarbija huve, vaid ametnike mugavust ja riigieelarve täitumist. Justkui oleks riigieelarve asi iseeneses, mitte riigi põhilisem instrument oma inimeste eest hoolitsemisel.
Viimane inimarengu aruanne kutsus üles raskel ajal väärtuste üle mõtlema ja põhiväärtuste juurde tagasi pöörduma. Mõtlemine on hea, tegutsemine veelgi parem. Ehk on diskussiooni alustamine käibemaksumäärade alandamiseks üks tee, kus meenutada riigi ülimat eesmärki – kanda hoolt inimeste eest. Ja vajalik debatiteema eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias.
Taskukohasuse põhimõte
Tuleb nõustuda Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallasega, et parlamendisaadik ei saa ärgata üksnes sõna „Venemaa“ peale, vaid lähiaastatel on olulised eelkõige majandusteemad.
Euroopa Liidus peetakse madalamate maksumäärade kehtestamisel oluliseks tootlikkuse suurendamist, pikaajalist tööhõivet ja suuremat sissetulekute võrdsust. Need on ka meil aktuaalsed, eriti kui meenutada vaid ühte fakti: registreeritud töötute arv on juba 50 000. Madal tööhõive on aga oluline teema, nagu ka ühiskonna ebavõrdsus.
Euroopa Liidus ollakse seisukohal, et madalamad maksumäärad muudavad põhiliste kaupade ja teenuste kättesaamise inimestele taskukohaseks. Riigi asi on selle üle arutleda ja otsustada.
iii
SIIRI OVIIR, Europarlamendi saadik, Keskerakond
