Jõgeva maakonnas on üks ametlik supelrand, mis asub Kuremaal. Ametlikke supluskohti on kuus: Aidu tehisjärv, Mustvee supluskoht Peipsi ääres, Põltsamaa ja Saadjärve supluskohad ning Kasepääl Omedu jõe ja Peipsi ääres. Lisaks on veel väiksemaid mitteametlikke vetteminekukohti. Näiteks Laiuse paisjärv, Tooma Linajärv, Jõgeva aleviku supluskoht jne.
Tervisekaitseinspektsiooni Jõgevamaa osakonna vaneminspektori Kea Kiidjärve sõnul pole sel aastal supelrandade ja supluskohtadega probleeme olnud. ?Jõgevamaa supelranna ja supluskohtade veeproovid on siiani korras olnud. Mitteametlikke supluskohti kontrollime vähem, aga needki on nõuetele vastanud. Supelrandade puhul on kontroll muidugi rangem, sest ka omanik on kohustatud regulaarselt veekvaliteedi kontrolli tegema,? ütles Kea Kiidjärv.
Kuremaal kõige supelrannalikum rand
Maakonna kõige supelrannalikum rand on Kuremaal. Siin on mitmesuguseid rannarajatisi, mis puhkajate elu huvitavamaks ja mugavamaks muudavad, samuti rannahoone, kust söögi-joogipoolist osta ning paate ja vesirattaid laenutada saab.
?Kogu meie elu sõltub ilmast,? ütlesid OÜ Panther Teemaja teenistuses olevad Laine ja Toivo Klein, kes paate-vesirattaid laenutavad ning supelranda hooldavad. ?Kui möödunud aasta samaks ajaks oli meil kirjas vaid 32 laenutust, siis sel hooajal on meilt paati või vesiratast laenutatud juba 322 korral.?
Paate on laenutajatel välja anda kolm, vesirattaid praegu üks, aga teine peaks kohe-kohe juurde tulema. Paadilaenutajaid on aga nii- ja naasuguseid: kenade korrektsete ja distsiplineeritute kõrval ka selliseid, kes ohutusnõudeid miskiks ei pea.
?Mõned lahkuvad kai äärest kenasti kahekesi, ent võtavad pärast kusagil mujal veel rahvast peale ja ühtäkki näed, et paadist paistab kaheksa pead, paadiserv on veega tasa ja keegi üritab kõige selle juures veel paadist vette hüpata. Ja sina mine siis nagu Jeesuke mööda vett neid päästma!? kirjeldas Laine Klein paadilaenutajate õudushetki.
Õhtuselt koristuskäigult randa naasevad Kleinid tavaliselt kahe suure prügikotitäie ?mahaunustatud? kraamiga. Hommikul ei pruugi pilt paraku parem olla kui enne õhtust ringkäiku, sest vahepeal on tegutsenud kohalike napsisõprade pundid, kes samuti enda järelt koristada ei tavatse.
?Eriti pingelised on nädalavahetuse päevad, siis kipub randa tulema piknikukorvidega seltskondi, kes tule üles teevad ja grillima hakata tahavad,? ütles Toivo Klein.
Supluskohad vajavad rohkem tähelepanu
Paljud supelkohad, nii ametlikud kui mitteametlikud, on tehtud puhkajatele mugavateks ja atraktiivseteks. Toomas asuva Linajärve ääres on olemas riietuskabiin, tualettruum, võrkpalliplats, bassein lastele, lõkketegemise võimalus ja muruplats, kus asub ka laululava.
?Järve ääres käib mitte ainult kohalik rahvas, vaid ka Endla looduskaitseala külastajad ning ka Vaimastvere inimesed,? ütles Endla looduskaitseala direktor Toomas Võime. Järveäärset ala hoiab korras Endla looduskaitseala.
Jõgeva aleviku supluskohas on olemas liiv, riietuskabiinid, pingid ja prügikastid, millest aga erilist kasu ei tundu olevat, sest eile vedeles rannas päris palju prahti. Olemas oli ka tualettruum, mida aga ei olnud võimalik kinni kiilunud ukse tõttu kasutada.
Kasepääl on suplemiseks kaks võimalust. Eelmisel aastal korrastatud Omedu jõe suudmes asuv supluskoht ja teine Kasepää vallamaja taga Peipsi järve äärne supluskoht. Mõlemas supluskohas on olemas liivane rand, riietuskabiinid, tualettruumid ja istepingid.
Supelranna korrashoidmine kulukas
Kuremaa ranna suurim probleem on praegu siiski parkimiskohtade nappus. Rannaäärne parkla on ilusa ilmaga enam-vähem pidevalt autosid täis ning randa viivat teedki ääristavad kahele poole pargitud autod.
?Parkimisprobleemi lahendamiseks on vallal plaanis tehnikumi kunagise õunaaia territooriumile uus parkla rajada,? ütles Jõgeva abivallavanem Vello Lukk. ?Sellekohane projekt on juba valmis ning taotlus Euroopa Liidu struktuurifondide ja Eesti riikliku arengukava meetmest 4.6.2 raha saamiseks esitatud.?
Probleemiks on Luki sõnul seegi, et liivakiht rannal hästi püsida ei taha ? ilmselt keerutab tuul osa liiva minema ja peatselt on kuskilt jälle muld või betoon väljas. Nii et liiva tuleb üha juurde vedada. Üleeile seisidki Kuremaa rannas liivakoormad, mille valla kommunaalettevõtte Kuremaa Enveko kallur kohale oli toonud.
?Supelranna korrashoidmine on kulukas,? ütles Vello Lukk. ?Aga teha seda tuleb, sest Kuremaa rand on kujunenud kohaks, mis suvel inimesi kui magnetiga kokku tõmbab.?
Värsked liivakoormad seisid üleeile ka Laiuse lossivaremete vastas oleva paisjärve ääres. Võrreldes Kuremaa omaga on see rand tunduvalt vähem “tsiviliseeritud”, ent vähemasti kuivkäimla, kus hädapärast ka riideid vahetada saab, on seal olemas. Tõsi, haak on käimla ukse eest kuhugi kadunud. See-eest seisavad rannas püsti kaks posti, mis annavad tunnistust sellest, et rannas varsti ka võrkpalli mängida saab.
?Kohalikud noored esitasid vallavalitsusele taotluse võrkpalliplatsi rajamiseks,? ütles Jõgeva abivallavanem Vello Lukk. ?Et koht oli sobiv ja noorte soov mõistetav, saigi neile raha eraldatud.?
Tervisekaitseinspektsiooni määruse kohaselt peavad supelrannad suplushooajaks korras olema. Ujumiseks ja supluseks kasutatav veekogu osa ja rand peavad olema tähistatud hoiatusmärkide ja infosiltidega. Rannas peab olema vajalik hulk riietuskabiine, pinke, prügikaste ning tualette. Suplusvesi peab vastama tervisekaitse kehtestatud nõuetele.
Supelranna ja supluskoha erinevus seisneb selles, et supelranna haldajal või omanikul peab olema asukohajärgse tervisekaitsetalituse nõusolek ja suplusvesi peab vastama kindlatele kvaliteedinõuetele.
Supluskohtadele ei esitata mingeid nõudeid, küll aga veele, mis peab samuti vastama tervisekaitse kvaliteedinõuetele. Supelranna omanik või haldaja peab vee kvaliteeti kontrollima iga kahe nädala tagant. Lisaks kontrollib tervisekaitseinspektsioon suplushooaja jooksul suplusvee kvaliteeti supelrandades korra kuus ja supluskohtades kuni kaks korda kuus.
RIINA MÄGI
TRIIN SAAR
