|
|
Palal kümblustünne, tünnisaunu ja eritellimusel liimpuitu valmistav osaühing Haberek kolis enne jõule kogu tootmise rendipinnalt oma uhiuude hoonesse. |
Jõulude ajal olid firma kümme töötajat puhkusel, pärast pühi hakati aga uues hoones seadmeid paigaldama ning alustati tootmisega.
Ettevõtte uue tootmishoone ehitas Lõuna Ehitus, kokku läks see maksma 9,5 miljonit Eesti krooni ehk 607160 eurot, millest poole saab firma Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetusena tagasi. Pool summast tuli firmal endal välja käia ja selleks võeti ka pangalaenu.
Habereki juhi Gunnar Mõru sõnul uude tootmishoonesse esialgu uusi seadmeid ei muretseta, sest vanas hoones oli olemas korralik seadmepark, millega kõik vajaliku tehtud saab. “Mõnda aega peame nüüd hinge tõmbama ja n-ö rasva koguma, enne kui midagi uut saame juurde osta,” tõdes ta.
Hoone valmis neljas etapis
Tootmishoone Pala – Assikvere tee ääres valmis neljas etapis. Iga veerandik ehitisest akteeriti ja seejärel alustati järgmise osaga. “Niiviisi ei pidanud me korraga väga suurt summat välja käima,” märkis omanik.
Habereki uus tootmishoone valmis PRIA meetme 3.1 toetusega, kuid teadagi tuleb sel juhul hoone kõigepealt oma vahenditega valmis ehitada ja alles siis saab tagantjärele toetuse tagasi. “Eks laenudega ehitamine ole keeruline, aga peab hakkama saama,” nentis Mõru.
Uues tootmishoones on kasulikku pinda kokku tuhat ruutmeetrit. Seal saab olema nii, et ühest uksest läheb materjal sisse, teisest tuleb valmistoodang välja. Firmajuhi kinnitusel midagi enam ühest kohast teise tassima ei pea.
Lõuna Ehituse töö kvaliteediga jääb Mõru, kes ise algusest lõpuni hoone ehitamise juures on olnud, rahule. “Kogu aeg oli mul asi selge, kuidas midagi tehti ja millal,” kinnitas mees. Tema kinnitusel valmis ka hoone projekt koostöös ehitajaga.
Nüüd on ettevõttel
“Uues majas on hoopis paremad töötingimused, valgustus. Ka küttesüsteem on meil uus. Ja paralleelselt saab valmistada mitut erinevat toodet,” rääkis Mõru. Rendipinnal oli nii, et kui tulid tellimused, pidi tootearendus seisma, sest inimestel polnud töötamiseks ruumi.
“Kevadel, kui tellimuste arv suureneb ja tootmine laieneb, võib tekkida vajadus uusi töökohti juurde luua,” lausus firmajuht.
Uued tooted, millega vanas kohas polnud ruumi tegelda, on praegu katsetamisjärgus. “Nüüd saame neid kõiki valmistada, katsetada ning samuti rohkem reklaamida,” kinnitas Mõru.
“Toote turustamise protsess on pikaajaline. Kui siin tootmise paika loksutame, siis oleme juba järgmisest hooajast valmis nii suuski, paate kui ka kelke rohkem turule pakkuma,” lisas ta.
Mõru hinnangul võib toote turustamine isegi rohkem aega võtta kui selle väljamõtlemine ning tootmisse juurutamine, kuid ettevõte peab kahtlemata arenema, paigal pole mõtet tammuda.
Ekspordi osakaal suureneb
Haberekist tellitakse kõige sagedamini kümblustünne. “Enamiku oma toodangust turustame välisriikidesse: Soome, Rootsi, Norrasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Šveitsi ning Slovakkiasse,” rääkis ta. Kümblustünnidest läheb ekspordiks umbes 90 protsenti, kogu tootmismahust läheb ekspordiks umbes 70 protsenti.
Enamik liimpuidust tooteid jääb Eestisse, neid tellivad nii eraisikud kui firmad. Ettevõtteid, kes liimpuidust eritellimusel tooteid valmistavad, Eestis tegelikult väga palju polegi.
Haberek kütab oma uut tootmishoonet tootmisjääkidega. “Sellepärast on küte odavam, et midagi juurde ostma ei pea, kuid samas ei saa jäätmeid kütteks müüa, kõik kulub endale ära,” tõdes firmajuht.
Tema sõnul saavad kõik seadmed uues tootmishoones paika alles jaanipäevaks. “Praegu tuleb meil kõigil uue olukorraga harjuda ning õppida oma majas töötama. Teist korrust, kuhu on plaanitud kontoripinnad, praegu välja ehitama ei hakka. Kui tekib vaba raha, siis teeme kohe edasi,” lubas Mõru.
Varasem rendipind oli omaaegne kolhoosi töökoda. “Vananenud hooned ei sobinud aga enam logistiliselt tänapäevasesse tootmisprotsessi. Ruumi oli vähe ja ega rendipinnal teki ka päris õiget peremehetunnet,” märkis ettevõtte omanik.
HELVE LAASIK
JAAN LUKAS
