|
Palal tünnisaunu, kümblustünne, puidust vanne ja valamuid, põnevat liimpuidust mööblit ja jahimeestele suuski valmistav firma Haberek ehitab möödunud kevadest saati endale uut tootmishoonet, kuhu kõik tootmissõlmed ära peaksid mahtuma. Ettevõte tahab uude majja sisse kolida jaanipäevaks. |
Ettevõtte juht ja omanik Gunnar Mõru ütles, et kolhoosiaegne vana töökojahoone, kus nad praegu tegutsevad, ei kuulu talle. “Oleme rendipinnal, paraku ei sobi see minu tootmisega kuidagi kokku,” nentis ta.
Kimbutab krooniline ruumipuudus
“Meil pole ruumi. Tegeleme umbes viiendiku tööajast transpordiga, see tähendab tõstame asju ühest kohast teise. Ega selle eest keegi meile ju raha maksa,” tõdes firmajuht.
Nii tekkis tal juba mõni aeg tagasi mõte ehitada uus tootmishoone, mis konkreetselt oma firma jaoks mõeldud. Mõru ostis Pala – Assikvere tee äärde krundi ja hakkas ehitamiseks raha otsima.
Läbi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) meetme 3.1 õnnestus tal ka toetust saada.
Habereki tootmishoonet ehitab Lõuna Ehitus. Ettevõte loodab teha juunikuus tootmises paarinädalase pausi, et kõik seadmed uude hoonesse kolida ja paigaldada.
PRIA toetustega on nii, et kõigepealt tuleb hoone valmis ehitada ja alles siis saab kulutatud raha tagasi. “Eks see laenudega ehitamine üsna keeruline ole, aga peab hakkama saama,” tunnistas Mõru. Sest ettevõte peab edasi arenema ja paigal pole mõtet tammuda.
Uus hoone valmib neljas etapis
PRIAst toetuse saamine polnud ettevõttele keeruline, selle taotlusvormid on loogilised. Nendes ei pea tõestama, et lumi on valge ja taevas sinine. Kui idee on hea ja teostatav, siis ka toetatakse seda.
Firmajuhi sõnul ehitavad nad tootmishoone valmis neljas etapis. “Kõigepealt neljandik valmis, siis see akteeritakse ja seejärel teeme järgmise osa,” rääkis ta. “Nii ei pea me korraga kogu hoonet valmis tegema ega väga suurt summat välja käima,” tunnistas ta.
Uues tootmishoones saab olema nii, et ühest uksest läheb materjal sisse, teisest tuleb valmistoodang välja. “Midagi enam ühest kohast teise tassima ei pea. Ka on uues hoones ülemisel korrusel kontoriruumid ning töötajate riietusruumid,” kirjeldas Mõru.
Hiljuti võeti Haberekis kasutusele tehnoloogia, mis võimaldab ka tünne ning vanne polüuretaanvaiguga katta. Siis ei kuiva need lõhki. Ka selle seadme jaoks on vaja ruumi.
“Minu tünnid eristuvad teiste tootjate omadest oluliselt, sest teised ei ole veel sellist tehnoloogiat rakendanud. Ja seda terves Skandinaavias,” nentis Mõru. Haberekil on sellise tehnoloogia rakendamisel juba kolmeaastane kogemus. Algul telliti katmist alltöövõtuna teisest ettevõttest, möödunud suvel ostis Haberek aga endale sama seadme.
Uued tooted kala- ja jahimeestele
Ettevõte on tänavu valmistanud penoplastist polüuretaaniga kaetud jääkelke, mis Peipsil kalameeste käes edukalt katsetused läbinud. Kalamees saab kelguga oma koti ja varustuse järvele vedada, samas on kelk talle ka tuulevarjuks ning samuti võib kelgu püsti panna ja selle alla istuda, kui sajab. Veel on kelk vajalik siis, kui kalur jääpragude vahele kinni jääb, sest kelguga saab ta end praost üle lükata.
Ettevõte on võtnud tootmisse ka samasuguse paadi, mille saab vajadusel auto katusele kinnitada. Paat kaalub vaid 15 – 16 kilo. Pole vaja vintse, järelkärusid ega muid lisaatribuute.
Paadi kandevõime on kuni 700 kilo, järelikult võib sinna istuda mitu meest.
Veel on firma valmistanud jahimehe- ja matkasuuski. Laiadel suuskadel on neljakihiline spoonikiht – all kahekordne ja peal ühekordne kasespoon ning haavapuust keskosa.
Idee matka- ja jahimehesuuski valmistama hakata andis Gunnar Mõrule Pala kandi jääger ja loodusemees Vahur Sepp. Nimelt läksid tal Venemaalt toodud jahimehesuusad katki ning ta soovis saada selliseid, mis ka vastu peaksid.
Suuski on ostnud üks metsafirma ning firma, mis puhastab elektriliinide aluseid.
Katsetused käivad ka surfilaua valmistamiseks, mille saaks samuti polüuretaanvaiguga katta. Gunnar Mõru loodab, et suvel saavad surfarid neid laudu juba katsetada.
i
HELVE LAASIK