Helilooja ja koorijuht, mitmete üldlaulupidude eestvedaja, rahva poolt Laulutaadiks kutsutud Gustav Ernesaks (1908–1993) on paljude koorilaulude ja ooperite kõrval kirjutanud viisi ka populaarsele laulule „Rongisõit“, mis algab sõnadega „Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh, Piilupart oli rongijuht“.
Raudteeteemaline on ka kuulsa muusikamehe tugevaim seos Jõgevamaaga. Nimelt pärast Konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks Kaarepere mõisas Pikkjärvel asunud raudteelaste laste suvekodu juhatajana.
Mõni protsent seiklejaverd
Meenutusteraamatus „Kutse“ (ilmumisaasta 1980) avaldab Gustav Ernesaks arvamust, et Kaarerepere mõisa raudteelaste suvekodusse tööle minek võis olla tingitud sellest, et suvekodu kõrgeim ülemus doktor Jürmann (võimalik, et arst Verner Jürmann) pöördus koorijuht August Tompmani poole sooviga kahe kasvataja leidmiseks.
„Nõustusime mõlemad, minu kursusekaaslane Voldemar Toomingas ja mina. Miks just juhataja ametit julgesin vastu võtta?“ küsib Ernesaks endalt ja arvab, et nähtavasti on temas mõnigi protsent seiklejaverd.
Tänu sellele, et Gustav Ernesaks päevikut pidas, on teada tema tööst raudteelaste laste suvekodus Pikkjärvel. Nii selgub, et tööd suvekodu juhatajana alustas ta 6. juulil 1931.
„Kokku tuli 104 tüdrukut, keskmise kasvuga 139,5 sentimeetrit, keskmise kaaluga 32,6 kg. Pooleteisekuune keskmine juurdekasv pikkuses oli 1,05 cm ja kaalus 1,59 kg,“ on tulevane muusikakuulsus üksikasjaliselt kirja pandud.
Tegevustest suvekodus on Gustav Ernesaks märkinud lauamängude mängimist, sportimist, näiteks kergejõustikualadel, aga ka koroona, pingpongi ja kroketi mängist, suplemist ja paadisõite Pikkjärvel. Kord võetud paatidesse kaasa ka tõrvikud.
Tema meenutustel anti välja ka 13 numbrit seinalehte.
Raamatus „Kutse“ on Gustav Ernesaks võrrelnud ka raudteelaste suvekodus viibinud poisse ja tüdrukuid kasvatuslikust aspektist ning soolistest iseärasustest lähtudes. „Tüdrukutega raskusi polnud (nad ju laulsid). Poistega kerkiski raskusi. Nende hulgas olid mõnedki eelmise aasta „paremad“ võrukaelad ühes oma isiklike imetlejatega. Sain neid mõneti spordi kaudu mõjutada.“
Oli mitmekülgne spordimees
Märkigem kõrvapõikeks, et spordis on Gustav Ernesaks väga mitmekülgne. Ta mängis võrk- ja korvpalli, samuti jalgpalli. Sportmängudes leiutas ta ka nn „hõbekahvli“ meetodi, mis oli motivatsiooniks, et välja tulla keerulistest olukordadest. Gustav Ernesaks vaimustus tennisest. Kergejõustikualadest olid talle tuttavamad teivas-, kõrgus- ja kaugushüpe ja teisedki kergejõustikualad. Malet on ta mänginud ka Paul Keresega.
Raudteelaste suvekodu juhatajana pani Gustav Ernesaks kirja oma soovitused sealse elu korraldamiseks järgmisel aastal. Ta arvab, et vanemaid poisid võiks olla kasvajatele abiks.
Üks neist, keda ta selleks sobivaks peab, on Agu Aarna (1915–1989). Hilisem põlevkivikeemik, professor ja Tallinna Polütehnilise Instituudi rektor aastatel 1960–1976.
Veel on Ernesaks avaldanud arvamust, et üks suvekodu kasvatajatest peaks hästi tundma aiamaa ja katselappide rajamist. Tüdrukud vajasid tema sõnul näputöö ja poisid puutöö oskustega juhendajat.
„Uued kogemused osutusid teretulnud sissejuhatuseks minu tulevasele kooliõpetajaametile (Ernesaks oli kooliõpetajaks Tallinnas Elfreide Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis ja Riiklikus Inglise kolledžis). Oli, mis oli. Hea oli, et ta oli – sain teatava karastuse. Järgmine aasta algus päriskoolis oleks ilma eelneva Kaarepereta kujunenud arvatavasti raskeks,“ on ta kirjutanud.
Ernesaks on Kaarepere raudteelaste suvekodus suve veetnud lastega kohtunud hiljemgi. Tema meenutusel toimus viimane kohtumine 1976. aastal. Seal osalesid ka teadlane ja õppejõud Agu Aarna ning mitmed teisedki haritlased.
Meenutus, mis vääriks jäädvustamist
„Gustav Ernesaksa töötamine tänases Jõgeva vallas Pikkjärvel laste suvekodu juhatajana on kultuurilugu rikastav fakt, mis vääriks jäädvustamist. Tasuks näiteks mõelda, kas mälestuskivi, monumendi või nimelise pingiga,“ avaldas arvamust Jõgeva vallavolikogu kultuuri-ja spordikomisjoni esimees ning ettevõtja Marek Saksing.
Gustav Ernesaksal on tänase Jõgevamaaga teisigi seoseid. Raamatus „Gustav Ernesaks sõnas ja pildis“ (1998) on haruldane foto, kus Põltsamaal esineb 1936. aastal Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoor ja sõprusringis juhatab laulu Gustav Ernesaks.
Samas raamatus meenutab koorijuht Venno Laul, kuidas otsiti tammeistikuid, mida istutati Tallinna lauluväljakule Ernesaksa 70. sünnipäeva auks.
„Mõeldud-tehtud. Haljastusmehed valisid kuskilt Jõgevamaa kandist ilusa võraga puu, nii kolmemeetrise,“ kirjutab ta. Võimalik, et puu valiti Luua puukoolist.
„Veel praegugi on silme ees, kuidas Kaarel Tetsmann laulis tünni peal seistes õllekapp käes aariat „Vanasti kui maailm loodi“ Gustav Ernesaksa ooperist „Tormide rand“,“ on kirjutanud Airi Rütter raamatus „Jõgeva linna lugu“, meenutades 1998. aastal Jõgeva kultuurikeskuses lavastatud etendust.
Lavastus „Hõbevalged ööd“ puudutas Jõgeva ja selle lähiümbruse ajalugu ja meie rahva kujunemist eestlasteks.
- novembril 2018 Tartu Ülikooli aulas toimunud XXIV Lõuna-Eesti Meestelaulu päeval, kus tähistati Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäeva, laulis ka Jõgeva meeskoor Mehis, dirigeeris koorijuht ja Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt.
„Seoses 150 aasta möödumisega Eesti I üldlaulupeost, maalisid mitmed minu õpilased laulupidudega seotud ja tuntud inimesi. Üks Tartu tütarlaps maalis Ernesaksa. Portreid saab vaadata Tarus, Pepleri 4 asuvas Rahvaülikooli hoones,“ ütles Jõgeva vallas elav kunstnik ja kunstipedagoog, professor Robert Suvi.
Eile, 3. juulil kell 15 saadeti Tallinnas Kadrioru Luigetiigi juures asuvatelt rööbastelt teele tramm Gustav, mis saanud nime Gustav Ernesaksa auks. Idee tuli muusikatrammi projekti eestvedajalt Andres Väänalt (praegu Lasnamäe linnaosa vanem), kui ta töötas Tallinna Linnatranspordi AS trammiliiklusteenistuse direktorina. Mõtet toetas eelmine Tallinna linnapea, tänane majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Vään ja Aas, mõlemad Põltsamaa taustaga mehed, esinesid trammi Gustav teelesaatmisel ka päevakohastega kõnedega.
JAAN LUKAS
