Teisipäeva, 9. septembri hommikul kell kaheksa startis Jõgeva Gümnaasiumi eest bussitäis noori, et veeta ööpäev telgiga Eesti sügise rüpes Peipsi kaldal Rannal.
Juba aastaid on Jõgeva Gümnaasiumi 9.-12. klassi õpilased kooliaasta esimese nädalavahetuse üheskoos Ranna sügislaagris veetnud. Kui endistel aegadel on olnud osalejaid 300 ringis ning mõnel sügisel on laagris osalenud ka Ühisgümnaasiumi õpilased, siis viimastel aastatel on osalejate arv tunduvalt vähenenud. Seekord sõitis laagrisse umbkaudu 60 õpilast, kellest vaid üks oli Ühisgümnaasiumist.
Ilm peletas
Peamise laagrist loobumise põhjusena nimetasid paljud külma ja vihmast ilma. Loomulikult on õige oma tervise pärast muretseda, aga ma lihtsalt ei saa siinkohal mainimata jätta, et selle aasta laagrilistest ei jäänud keegi tõsiselt haigeks.
Seega julgustan kõiki kahtlejaid järgnevatel aastatel siiski osalema, sest nagu on öelnud meie kuulsusrikas kehalise kasvatuse õpetaja Viktor Nõmm: “Pole halba ilma, on vaid vale riietus.”
Mida siis Rannal tehakse? Suheldakse ja saadakse sõpradeks, nagu ikka laagrites. Traditsiooniliselt on see olnud “rebastele” esimene võimalus kooliväliselt omavahel tuttavaks saada, samas värsketele abiturientidele esimene koosviibimine lõpuklassina.
Ikka on toimunud mitmesugused spordi- ja kultuurialased võistlused nii klasside kaupa kui ka rebaste ja abituuriumi vahel. Alati on saanud palju nalja, mõeldud tarku mõtteid ning tehtud ka natukene rumalusi — ilma nendeta ei saaks ükski korralik sügislaager hakkama. Aga nõnda ongi kõigil toredam, vahvam ja muhedam ning kokkuvõttes palju lõbusam olla.
Ka tänavu jätkati ilusat tava, mille kohaselt lõpuklassid saabuvad laagrisse päev enne teisi, et laagriplats korda teha ja mõelda välja järgmise päeva tegevuskava. Ja kui see tehtud, ollakse isekeskis: käiakse saunas, tantsitakse, lauldakse ja elatakse igati korralikku laagrielu ainult oma lennuga. Alles järgmisel päeval tulevad kõik teised ning sügislaager saab ametlikult avatud.
Abiturientidele viimane laager
Ranna sügislaager 2008 jääb kindlasti meelde oma väikese rahvaarvuga, vaoshoitusega, õhtuse programmiga, mis põhines kõigile tuntud telesaatel “Jumal tänatud, et sa siin oled”; sääserohkuse, niiskete jalgade ja ilusa ilmaga. Ning nii mulle kui ka kõigile teistele abiturientidele oli see kõige viimane Ranna sügislaager.
Aga laagreid tuleb kindlasti veel. Rannale tasub kindlasti minna, liiatigi nüüd, kus meil tegutseb uus ning teotahteline huvijuht Kristjan Rohioja, kes tundub olevat võtnud endale südameasjaks noorte aktiviseerimise ning koolielu igakülgse edendamise.
Kuidas saakski Ranna sügislaager järgmisel aastal toimumata jääda, kui meil on Kristjan. Häid tulevasi Rannamõnusid, järgnevad põlved!
iii
KARL SAKRITS
