Ühel õhtupoolikul tutvustas muuseumi noor peremees mitmekülgset väljapanekut, mis sisaldab eksponaate alates kivikirvest kuni esimeste mobiiltelefonideni. Muuseumi kogusid on aidanud täiendada ka läheduses asunud kunagine Rutikvere mõis.
Noortel on erinevaid huvisid, kuid gümnaasiumiõpilasi, kelle eestvedamisel on küla muuseumi saanud, on ilmselt üksikuid. Kuidas huvi vanaaegsete asjade, nende kogumise ja kaasinimestele näitamise vastu algas?
Tõsisemat huvi ajaloo vastu aitas tekitada kohtumine ühe vabaõhumuuseumi töötajaga, kes jalgrattaga mööda Eestimaad sõites kogus infot ja materjali kunagiste meiereide kohta. Kindlasti on minu harrastuse kujunemisel ja süvenemisel märkimisväärne osa ka minu onul, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi ajalooõpetajal Kalle Jürgensil, kes samuti ärgitas kollektsioneerima vanaaegseid esemeid ja rääkis nendega seotud huvitavaid lugusid.
Missugune on üldse Päinurme ja selle ümbruse ajalooline ja kultuurilooline taust ja millised olulisemad sündmused Teie kodupaigas möödanikus toimunud on?
Päinurme kant on ajaloosündmuste poolest rikas piirkond. Seda läbib Põltsamaa jõgi, millel iidne vesiveski. Päinurme ja Rutikvere vahelt kulgeb kunagise Eestimaa ja Liivimaa piir. Päinurme mõisapargis asub tamm, millel arvatakse vanust olevat umbkaudu 600 aastat. Haridust on siinkandis jagatud ligi 200 aastat.
Minu kodupaiga kuulsaim sündmus on aga Vaali Vabariigi väljakuulutamine 1905. aasta detsembris revolutsioonisündmuste keerises. Tegelikult oli see üldse esimene vabariigi väljakuuutamine Eestimaal. Edumeelsed mehed Mart Jürman ja Hans Anton Schults koostasid põhjaliku põhiseaduse, milles käsitleti vabariigi kaitset, kohut ja koolielu. Presidendiks kuulutati Anton Schults. Vabariigi kukutasid aga tsaarivõimud. 22. detsembril saabus Kroonlinnast kohale 36 madrusest koosnev karistussalk. 24. detsembril lasti Mart Jürman ja Anton Schults koos kaasvõitlejatega maha. Seegi sündmus tekitas ajaloo vastu huvi. Rääkides Päinurmest, ei saa unustada meie külast pärit poliitikut ja riigitegelast, Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi põllumajandus- ja teedeministrit August Jürimad. Huvi on pakkunud ka Rutikvere mõis, mis kahjuks hävinud.
Kust pärinevad Teie muuseumi esimesed eksponaadid?
Esimesed on vanaaegne triikraud, vokk, pastlapaar ja muudki vanaema kodunt saadud asjad. Mu vanaema Endla Jürgens töötas kuni pensionile jäämiseni õpetajana kaheksaklassilises koolis ja hiljem Päinurme Internaatkoolis. Ema Ülle Mülts on Päinurme Eriinternaatkooli kehalise kasvatuse õpetaja.
Kui keeruline oli muuseumi avamiseks ja sisustamiseks sobivaid ruume saada?
Esialgu kogusin eksponaate keldrisse. Peagi kasvas leidude hulk nii suureks, et neid oli võimatu seal hoida. Küsisime ruume Koigi vallavalitsuselt, kes lahkesti lubas Päinurme kultuurimajas toakese. Käisin siis 7. klassis, aasta oli 2004 ning mina olin 14-aastane. Praegu on muuseumieksponaate võrdlemisi palju ja muuseum hõlmab kultuurimajas kogu teise korruse. Koostöö vallavalitsusega on jätkuvalt hea. Valla toetusel said ruumides kaasajastatud ka elektrisüsteemid. Muuseumi ekspositsiooni koostamisel on arvestatud kodukoha omapära ja vastavalt sellele on kujundatud ka toad.
Mida peate ise kõige huvitavamateks eksponaatideks ja kas Teie arvamus ühtib selles suhtes muuseumi külastajate omaga?
Minu arvates on kõige huvitavamad mõisaaegne mööbel ja mõisahärra ratsahobuse sadul. Kindlasti on haruldane vaatamisväärsus kivikirves ja ehete valmistamise vorm. Mainimata ei saa jätta maa seest leitud viinakortlit, millel peal mõõdud, tsaari vapp ja ka aastaarv.
Kas muuseumis on ka eksponaate, mille on valmistanud Päinurme Internaatkooli õpilased või kohalikud elanikud?
Päinurme Internaatkooli noored on meisterdanud pulkadest lauad ja toolid, puidust vallasekretäri ja metsamehe kujud, millel ametikohased rõivad seljas, ning lustaka sigaretipakkidest roboti. Samuti on poiste tehtud silt muuseumi uksel. Muuseumis leidub ka mitmeid kohalike elanike meisterdatud tööriistu, näiteks luuategemise masin, raamatupookimise press ja muudki.
Rutikvere mõisaga, mis asub Koigi vallas, on seotud mitmeid huvitavaid museaale, näiteks kahhelahju tükid, mõisapreili kirjad ning dokumendid ja fotod sellest mõisast.
Missuguseid mõtteid tekitasid aga hiljuti Rutikverest leitud Teise maailmasõja aegsed relvad, mida nüüd saab vaadata Põltsamaa Muuseumis?
Päinurme ja Rutikvere piirkonnas toimusid Teise maailmasõja ajal suured lahingud. Relvad, mis hiljuti leiti, jätsid arvatavasti maha taganevad nõukogude väed.
Päinurme koduloomuuseumis võib näha ka külanõukogu esimehe ülikonda koos ordenite ja medalitega, pioneerikaelarätti ja mitmeid teisigi nõukogude olustikku ja ideoloogiat meenutavaid eksponaate. Kuidas muuseumi külastajad oma lähiminevikku suhtuvad, kas nostalgia, iroonia või hirmuga?
Nõukogude perioodi suhtuvad inimesed rahulikult ning seda võetakse kui üht etappi meie ajaloos.
Missugust tulevikku Päinurme muuseumile soovite?
Kõige olulisem on, et muuseum püsima jääks ja uute eksponaatidega täieneks. Päinurme on ju mu kodupaik.
Kuulsime juba, et Teie onu Kalle Jürgens on Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õpetaja ja muide ka Palamuse Amatöörteatri näitleja. On teie suguvõsal Jõgevamaaga veel sidemeid?
Jah, vanaema Endla on pärit Kamarist, ema ja onu Kalle on õppinud Põltsamaa Keskkoolis.
Te olete kirjutanud tunnustuse pälvinud uurimustöö kodupaigas asuvast Pärnasaare surnuaiast ja lähete Paide Ühisgümnaasiumi esindama vabariiklikule ajaloo-olümpiaadile. Kas jääte ajaloole truuks ka tulevikus?
Jah, pärast gümnaasiumi lõpetamist on kindel kavatsus ajalugu õppima minna.
JAAN LUKAS
