Alatskivil peetud pedagoogide, omavalitsustöötajate ja riigi esindajate mõttetalgutel jäi kõlama arvamus, et nii sellel paigal kui ka Mustveel on väljavaated gümnaasiumihariduse andmise jätkamiseks Jõgevamaa, Tartumaa ja osaliselt ka Ida-Virumaa Peipsi-äärsete piirkondade noortele. Gümnaasiumiõppe säilitamisel ja edasiarendamisel loodavad omavalitsused riigi toetusele.
Esimesel nõupidamisel Mustvees jäi koduseks ülesandeks mõelda, kas Peipsi piirkond vajab gümnaasiumiklasse, kus need võiksid asuda ning millise piirkonna noortest koosneks õpilaskond. “Nüüd uuesti kokku saades väljendati üsna üksmeelselt poolehoidu gümnaasiumihariduse tarvilikkuse üle. Arvati, et üks gümnaasium võiks olla Alatskivil, teine aga Mustvees,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, kes koos haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttisega algatas idee korraldada diskussioonid Peipsi-äärse gümnaasiumihariduse tulevikust.
Svjatõševi sõnul tuleb teemat vaagides läbi mõelda ka nende gümnaasiumiõpilaste koolitamine, kelle emakeeleks on vene keel. “Seadusest tulenevalt on nendel noortel õigus omandada 40 protsenti õppeprogrammist oma emakeeles. Tänu kohalikule vene gümnaasiumile, on selleks pikaajalised kogemused ja traditsioonid Mustvees. Arvestades lõpuklasside õpilaste vähesust Mustvee gümnaasiumis ja Mustvee vene gümnaasiumis, peaksid need koolid gümnaasiumihariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks võimalikult kiiresti ühinema.”
Mustvee linnapea Pavel Kostromin kinnitas, et kohalik omavalitsus ongi otsustanud kaks kooli liita. “Suvel saavad vene gümnaasiumi tänavused abituriendid küpsustunnistused. Alates septembrist jääb meie linna vaid Mustvee gümnaasium, kus hakkavad haridust saama ka õpilased vene kogukonnast. Õppetöö läbiviimiseks saab kasutada mõlemat koolihoonet,” rääkis ta.
Asekantsleri lootustandev hoiak
Kalle Küttis nentis, et piirkonna eripära arvestades oleks Peipsi ääres vaja gümnaasiumitaseme õppekohta. “Geograafiliselt sobiks gümnaasium paremini Mustveesse, kuid väike on tõenäosus, et Alatskivilt Mustveesse kooli käima hakatakse,” lausus asekantsler.
“Kuulsime Kalle Küttiselt, et haridusministeeriumis on arutatud võimalust toetada väiksemaid gümnaasiume, mis ausuvad logistiliselt, kultuuritausta või traditsioonide poolest omalaadsetes paikades. Praegu ei saa aga veel toetamises kindel olla. Riigi suhtumisel on aga Peipsi-äärse gümnaasiumihariduse püsimajäämisel väga oluline roll,” kinnitas Mustvee vene gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla.
“Riigi positiivne hoiak gümnaasiumihariduse suhtes sõltub ka mustveelaste omavahelisest kompromissivalmidusest ja soovist võimalikult üksmeelselt linna arengule soodsaid lahendusi otsida. Omavahelised vastuolud ja nende võimendumine seab aga paikkonna käekäigu ohtu,” lisas maavanem Svjatõšev.
Gümnaasiumiusku ollakse Alatskivilgi
Alatskivi koolijuht Urve Lõhmus ütles, et selles õppeasutuses peetakse praegu gümnaasiumiklasside allesjäämist perspektiivikaks. “See eesmärk kajastub ka Alatskivi valla arengukavas. Arvan, et Alatskivi kandist on Tartusse üsna kaugel koolis käia.” Lõhmuse sõnul õpib Alatskivil mitmeid venekeelseid lapsi nii ümbruskonnast kui ka kaugemalt, näiteks Kallaste linnast ning Peipsiääre vallast. “Nad on käinud eesti lasteaias, seejärel eesti kooli õppima tulnud ning siin üsna hästi kohanenud. Minu arvates võikski Peipsimaa vene keelekeskkonnast pärit lapsed ja noored tulevikus ennekõike eestikeelses koolis õppida. Vajaduse korral tasuks neile eraldi õpperühm luua, kus on võimalik õppida ka vene keeles.”
Alatskivile gümnaasiumi allesjäämist peab oluliseks ka Pala kooli direktor Malle Weinrauch. “Selle kooli gümnaasiumiklassides õpivad ka mitmed Pala valla noored,” lausus ta.
Kalle Küttis nimetas Alatskivil toimunud arutelu üheks olulisemaks tulemuseks seda, et erinevad osapooled olid nõus tulema ühe laua taha, tunnistasid probleemi ning väljendasid soovi sellele lahendust leida. Järgmine Peipsimaa gümnaasiumihariduse teemaline mõttevahetus peetakse taas Mustvees.
i
JAAN LUKAS
