Gripi vastu kätepesuga

Terviseamet ennustab lähiajal haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumise sagenemist. Jaanuari lõpunädalal pöördus arstide poole pea viiendiku võrra rohkem haigeid kui nädal enne seda, grippi või gripitaolistesse haigustesse nakatunute arv nende hulgas kahekordistus. Terviseamet hindab grippi haigestumise intensiivsust keskmiseks ja levikut laialdaseks.


Gripiviiruste osa on muude haiguste seas tõusnud 70 protsendini. Enamasti on tegemist B viirusega, A-grippi on vähem. Ja loomulikult esineb ka igasuguseid muid viirusi – RS, rino-, adeno- ja paragripiviirused. Laboratoorselt kinnitati gripiviirust eelmisel nädalal 250 korral.

Nakkushaiguste arst ja terviseameti peaspetsialist Pille Märtin kommenteerib numbreid nii: “Ametlikult saadab arst NAKIS infosüsteemi teatise “gripp-kinnitatud laboratoorselt” juhul, kui on tehtud molekulaarne analüüs, mis on võrdlemisi kallis, või immunofluorestsentsmeetodil kinnitatud gripp, mis on aeganõudvam ja vähem tundlik meetod. Me ei pea positiivseid kiirtesti vastuseid nakkushaiguste infosüsteemi edastama, sest negatiivne vastus ei pruugi tähendada, et grippi pole. Positiivset usume rohkem. Kiirtest on aga igati kiire, 20 minutit, ja odav.”

Jõgeval on gripiepideemia

“Meil on gripiepideemia,” võtab selle jutu kokku Jõgeva haigla juht Peep Põdder, kellega gripist pikemalt räägimegi. “Peamised tunnused kõrge palavik, tõsine lihase- ja kondivalu. Köha ja nohu ei olegi gripile niivõrd omased kui kõrge palavik ja tugev valu,” loetleb ta meile juba ammu teada sümptomeid. Loomulikult on see ebamugav, valus ja vastik, aga ohtlikumad on selle haiguse tüsistused.

“Kõige raskem tüsistus on ikkagi pneumoonia, mis võib tulla paari nädalat pärast gripi põdemist või kohe. See on üsna raskesti ravitav ja võib keeruliselt kulgeda vanematel inimestel ja lastel. Grippi põevadki kõige rohkem nemad, sest neil on vastupanuvõime nõrgem,” jätkab haiglajuht.

Gripp on nakkav 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist ja 5-7 päeva pärast. See on piisknakkus, levib põhiliselt köhimisel ja aevastamisel. “Aga kuna see piisknakkusena väga kaugele ei lenda, levib see enamasti mitmesuguste pindade kaudu, millele satub. Klassikaline on olukord, kus inimene paneb köhides käe suu ette, köhib pihku ja pärast võtab ukselingist kinni. Siis tuleb järgmine inimene ja võtab lingist kinni.

Kätel on väga suur osa haiguse levikul. Seintel võib viirus säilida 24-48 tundi, mitte rohkem. Poorsetel pindadel kindlasti veel vähem. Seega ei tohiks köhides kätt või rusikat suu ette panna, mõistlik oleks panna suu ette varrukas. Sellega ei puudutata pindu, millel nakkus järgmist ohvrit võiks oodata,” soovitab doktor Põdder.

Jõgeva haiglas kontrollitakse kõiki kõrge palavikuga vastuvõttu jõudnud patsiente kiirtestiga. “Kui on ikkagi gripi või gripitüsistusega tegemist, siis me need haiged ka isoleerime.”

Praegu on haiglas karantiin, haigeid palutakse sel ajal mitte külastada. “Külastajad leiutavad kavalaid nippe, kuidas ikka ise oma lähedaste juurde pääseda. Haigetel on levinud võltsarvamus, et karantiini ajal ei tohi külastaja tulla osakonda, aga tema võib küll minna vallamaja kohvikusse ja seal lähedastega kokku saada. Nii toimub meil siis gripiviiruse vahetamine,” nendib doktor.

Gripi jaoks on olemas ravim Tamiflu. Et see on Eestis retseptiravim, tuleb kahtluse korral ikkagi oma perearsti poole pöörduda. “Gripiga tööle roomamine on ohtlik nii inimesele endale kui kõigile, kellega ta kokku puutub,” tuletab Peep Põdder meelde. “Mehed on oma seisundi suhtes, kui nad juba haigeks on jäänud, tähelepanelikumad. Ja muretsevad rohkem. Naised ei malda voodis püsida. Aga gripihaige peaks oma füüsilist aktiivsust ka kodus piirama.”

Parim ravim on vaktsineerimine

Kõige tõhusamaks gripi vältimise vahendiks peab haiglajuht ikkagi vaktsineerimist. Jõgeva haiglas on kõik töötajad, kes soovisid, ja hooldusosakonnas kõik vanainimesed, kes tahtsid, vaktsineeritud.

Ühiskonnas on alati teatud hulk inimesi, keda ei ole võimalik vaktsineerida, raskete allergiate või autoimmuunhaiguste korral. Kui ümberringi on enamik vaktsineeritud, siis tõved lihtsalt ei levi ja ka need inimesed on kaitstud. Kui vaktsineerituid on vähem, satuvad ka nemad ohtu.

Doktor Põdderi arvates ei ole gripivaktsiin kallis. “Kui kaalutleda, kas vaktsineerida või mitte, ja jääda grippi, siis mis maksavad kõik need Goldrexid ja kõik see muu, mis haigel tarvis! Majanduslikult mõtlev inimene teeb endale pigem selle vaktsiini ära.”

Jõgeva haigla saab gripihaigeid aidata küll. “Kõigepealt tagame neile korraliku vedelikuainevahetuse ja loomulikult on Tamiflu varud. Toetame vanematel inimestel südame- ja hingamisfunktsiooni. Oma üldseisundi poolest on nad ka kontrolli all,” räägib peaarst.

Õnneks ei ole Jõgeva haiglas veel keegi grippi surnud. Doktor Põdderi hinnangul on ka raskete tüsistustega patsientide haiglasse jõudmiseks veel vara.

“Peamine raskus lasub perearstidel, sest haiglasse jõuavad ju ainult raskemad juhud ja peale gripi vajavad patsiendid abi muudegi viirushaiguste korral,” tuletab peaarst meelde.

Nii see ka ilmselt on, sest perearstidel ei ole praegu ajakirjaniku jaoks aega. “Tavaline aasta,” jõuab doktor Lätt Jõgevalt ainult telefoni öelda, “aga mul ei ole aega rääkida!”

Gripi vältimiseks soovitab dr Põdder järgmist

Gripi vastu vaktsineerima peaks igal aastal. Vaktsineerida võib alates kuuendast elukuust. Ja eriti peaksid selle peale mõtlema vanainimesed.

Kõige tähtsam on, peske igal pool käsi, kui võimalik. Apteegis on olemas ka desinfitseerimisvahendid, käsi võiks vahepeal desinfitseerida ka.

Et mitte grippi haigestuda, peaks inimene saama korralikult magada ja peaks toituma tervislikult. Olulised on vitamiinid.

Haigestunu võtab ühendust oma perearstiga, ravib ennast kodus, ei lähe tööle ega huviringi! Kui palavik on üle 38, on soovitav võtta palavikualandajat. Ja kindlasti tuleb palju juua.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus