Alates juulikuu esimesest nädalavahetusest on Jõgevamaal üks Eesti meister rohkem, sedakorda grillimises. Põltsamaa mees Rein Põdra tõi selle tiitli Pärnu Grillfestilt.
Kas grillimine on sport? „Nii ja naa. Eks ta mingil määral ole, male on ju ka sport,“ vastas vastne Eesti meister grillimises. „Närvipinge, hasart samuti ja töövahendite transport on päris tõsine füüsiline pingutus. Võistlusmoment seal juures. Minu meelest on grillimine palju rohkem sport kui näiteks arvutimängud,“ lisas ta ning tunnistas selle seltskondliku tegevuse samal ajal ka kunstiks.
„Peab kombineerima ja välja mõtlema. Kes teeb kunsti lõuendile, peab sinna värve juurde panema ja kes tahab kivikamakast kuju kätte saada, peab sealt midagi ära võtma. Eks meil ole mõlemat. Liigsed asjad – kont, kõõlused ja kelmed – tuleb ära võtta. Kõike ülejäänut, maitseaineid ja muud sellist, tuleb juurde panna,“ arvas Põdra.
Kohtunikutöö võib olla ebatervislik
Enne võistlemist tegutses Rein Põdra alates 2009. aastast grillikohtunikuna. „Kohtunik on hea olla, võtad kaasa ainult söögiisu, maitsed kõike, pärast seda paned suu kinni, hinded kirja ja tehtud. Pole vaja grilli ega materjali kaasa tassida, trenni pole ka vaja teha,“ muigas ta.
„On aga selliseidki võistlusi, mis on kohtunikule füüsiliselt koormavad. Kolme aasta tagustel Valga meistrivõistlustel oli 15 võistkonda ja neli kohtunikku. Põhivoorus küpsetati kanakoiba ja searibi. Kohtuniku kohta tuli siis 15 kanakoiba ja 15 ribipulka. Kaks vooru toimusid tunniajase vahega. Pärast neid algas fantaasiavoor, kus iga 7 minuti tagant istuti järgmise võistkonna lauda, kus nad serveerisid oma fantaasiarooga. Valgamaale iseloomulikult pakkusid vähemalt pooled võistkondadest kanget alkoholi, mõned ka puskarit. Olles söönud ära kogu selle liha ja joonud peale selliseid jooke, ei olnud enesetunne just kõige kergem.
Vastupidine elamus on Eesti esimeselt ja seni viimaselt Vegegrillilt. Mõte oli ju iseenesest kena. Võistlustöödeks grilliti suvikõrvitsat ja kirsstomatit. Võistkonnad grillisid igale kohtunikule ühe kirsstomati ja ühe 3–4 millimeetri paksuse viilu suvikõrvitsat. Peale kahe vooru hindamist tekkis huvi lähima burksiputka vastu,“ meenutas grillimeister.
Kohtunikuna oli Põdra tegutsenud juba päris mitu aastat, kui Valga meistrivõistluste korraldaja helistas ja kutsus võistlema. „Sain seltskonna kokku, läksime kohale ja võitsime ära. Siis läks lappama,“ nentis ta.
Päriselus on Rein Põdra pidanud mitut ametit, nüüdseks jäänud tegelema konsulteerimise, koolitamise ja küberturve teemadega, lisaks erinevate asjade integreerimise ja majandustarkvaraga.
Kokandust ta õppinud ei ole. Grillivõistluste kohtunikuks saamiseks on vaja olla Eesti Grilliliidu liige ja läbida igal kevadel toimuv kohtunike koolitus. „Reeglid on üsna täpselt paigas. Hinnatakse kolmes kategoorias – välimus, toidu valmidus ja maitse, viimane neist kõige subjektiivsem. Kui annad liiga vähe punkte või maksimumpunktid, pead oma seisukohti põhjendama. Hea toon on oma arvamus lahti kirjutada,“ selgitas Põdra.
Meistrite võistkonnas oli ainult üks kokk
Õigupoolest sai meistritiitli võistkond Rein & Co, peale Reinu ja tema abikaasa Katrini kuulusid sellesse veel Aet ja Priit Prass Tartust ja Tarvi Karpa Tommi Grillist Tallinnas, ainuke hariduse poolest kokk, kes tegeles võistkonnas peamiselt üllatusvooruga. Jane Alber, Aet Prass Tartust ja Katrin Põdra olid taustajõududeks ning hoolitsesid laua väljanägemise eest.
Sel aastal oli tuli osalejatel grillida kulinaarne searibiplaat ja seakarree. „Fantaasiavoorus tegime kolmest erinevast grillvorstist midagi ungari guljašš-supilaadset. Kohtunikele see meeldis, eriti selle ilmaga. Oli vastik, kõle ja tuuline ilm, teised pakkusid mingeid külmi roogi, soe tummine supp omas täiesti ilmset eelist,“ tõdes Rein Põdra.
„Olles ise kohtunikuna tegutsenud, oskasin juba aimata, mis võiks olla see, mis kohtunikul emotsiooni üles lööb ja mis maksimumpunktid toob. Esitlusemoment ja mõtte uudsus selle peale,“ arvas ta ise.
Maitsmisest kõhtu täis ei saa
Kokku võistles tänavusel Grillfestil 20 võistkonda. Oli kolm kohtunike gruppi, kuus kohtunikku grupis. Peakohtunik üle Eesti tuntud grillientusiast ja toidukohtade omanik Enn Tobreluts.
Grillfest on tavaliselt suure rahvapeo mõõtu üritus. Eelmisel aastal käis seal umbes 40 000 külalist. „Tänavu vaadati väga hoolega, et platsil ei oleks üle tuhande inimese. Kui varem pidi võistkond ära mahtuma maatükile 3 x 6 meetrit, siis tänavu jäeti neilegi veidi suurem territoorium 4 x 7. Ikkagi eriolukord,“ ütles Põdra.
„Üldjuhul saavad pealtvaatajad ka proovida, mida võistkonnad teevad ja võistlejad saavad tagasisidet, mis meeldis, mis mitte. Samuti on alati kohal olnud lisandite ja grillivarustuse müüjad. Kes müüb töövahendeid, kes kastmeid. Tavaliselt on seal suurem valik kui poodides. Tallinnas on mõned küll spetsiaalsed grillipoed, kus valik arvestatav, aga mujal eriti mitte. Müügil on olnud mitmesugused grillid, söed, laastuvalik, mille abil anda maitsesuitsu.
Vestlust pealtvaatajate ja võistkondade vahel on palju. Kontsert, mitut sorti esinejad, nagu ikka. Muidutoitlustajaid on ka, nii et pealtvaatajad said ka kõhu täis süüa,“ kirjeldas Katrin grillfesti.
Peale diplomi ja edeva klaasmeene tuli perekond Põdra õuele ka üldvõitja auhind – uus pelletigrill. „Teistmoodi. Esialgu ei hakka ütlema, kas hea või halb, tahab harjuda. Ta on nagu gaasigrill, laisa inimese oma, paned temperatuuri paika ja lülitad sisse ja hoiab ise temperatuuri. Kiideti küll, aga pimesi uskuda ei julge. Esialgu on tunne, et nende vanematega saab parema asja, aga katsetada tuleb,“ tõdes mõõdukalt ettevaatlik Rein Põdra, kel olid jutuajamise õhtuks juba kanakoivad varutud.
ANDRA KIRNA
