Maarja-Magdaleenas elava 89-aastase Gendeala Kooli aias kasvab haruldane õunapuu, mida eakas naine tutvustas hiljuti ka teadlastele.
Õunapuu ja eestimeelne vaimsus on mänginud tähenduslikku rolli ka Gendeala Kooli elus. Küllap on väga paljudele inimestele südamesse läinud laulusõnad “Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad…” Nõukogude okupatsiooni ajal toodi laulu ümbertöötlusesse ka iseseisvusaja sümbolid Päts, Laidoner, Eesti sent.
Gendeala Kool on Maarja-Magdaleenas sündinud, kasvanud ja õppinud. Maja ehk Kooli-Kursi talu, kus eaka daamiga juttu ajasime, nimetab ta oma põhikoduks. Selle aias kasvavat põlist õunapuud tutvustas Gendeala hiljuti teadlastele-geneetikutele.
“Meie vanaisa vend ehk vanaonu oli Kaiavere mõisas aednik ning hooldas ka mõisa puukooli. Ta tõi sealt koduaeda viljapuid ja marjapõõsaid ning hiljem ka ühe õunapuu, mis pidi ümberistutamise ajal olema viieteistkümne aastane. See õunapuu on kõik külmakraadid üle elanud. Mäletan alates lapsepõlvest seda puud elujõulisena. Ainult 1940. aasta külm tegi liiga. Järgnevatel aastatel hakkas puu aga taas õunu kandma ja annab senini saaki. Selle puu õunad valmivad sügiseks. Nendest saab head moosi keeta.
Et õunapuu põhioks oli õõnes, lõikas vend selle maha, kuid noored kasvud jätsime alles,” rääkis Gendeala Kool.
Teadlased tutvusid õunapuuga
Umbes viis aastat tagasi kuulis Gendeala Kool raadiosaates üleskutset anda teada “pikaealistest puudest põõsastest, mis pidevalt ja jõudsalt külmale vastu pidanud”. Tema noorem õde Suire, kes oskab kasutada internetti, andis Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipanga juhatajale Külli Annamaale teada õunapuust. Annamaa omakorda andis puust teada Kristine Volensile Polli aiandusuuringute keskusest. “Volens võttis kaasa ühe oksa ja mõned õunad ja lubas kevadel tagasi tulla, et võtta pookeoksa. Edaspidi ehk selgub, mis sordiga tegemist. Mu vanaisa ja vanaema igatahes kutsusid seda puud Aleksandri õunapuuks,” rääkis Kool.
“Et sügisel valminud õunad talvelgi säiliksid pani vanaema need heinte sisse, mida oli tehtud kitsedele. Õunad olid heinte sees korstna lähedal ja neid sai veel jaanuaris süüa,” meenutas ta.
“Mõned õunad lähevad usse lausa täis. Selle puu õunu on aga ussid vähe rünnanud.
Gendeala Kooli sõnul kasvab tema koduaias praegu kokku kaksteist õuapuud.
President Päts lehvitas autost
Tuletades meelde lapsepõlve ja noorusaastaid Maarja-Magdaleenas, ütles Gendeala Kool, et elumajasid polnud siis just palju. “Oli aga mitmeid asutusi: meierei, seltsimaja, mitu kauplust, samuti apteek. Kolmekümnendate aastate lõpus hakkas Maarja-Magdaleenast läbi sõitma ka autobuss,” mäletas ta.
Naine on oma silmaga näinud ka president Konstantin Pätsi. “1939 aastal tegi riigipea Eestis ringreisi. Mulle laenati piduliku sündmuse jaoks naabriperest ilus kleit. Ootasime Pätsi mitu tundi. Peatust ta ei teinud, kuid nägin teada autost lehvitamas.”
Nõukogude võimu kehtestamine tõi kaasa suured muutused. Seltsid ja ühendused suleti. Raadiod kästi kodudest ära tuua. Mõned julgemad täitsid selle korralduse ka nii, et asendasid raadiomehhanismid kividega. Sakslased andsid aga raadiod tagasi.”
Juhtum haiglas Stalini kujuga
Teise maailmasõja järgsetel aastatel töötas Gendeala Tartus Maarjamõisa haiglas närviosakonna vastuvõtus sanitarina. Vastuvõtutoas oli telefon ja kui see vilkuma hakkas, tuli kõne ühendada professor Ernst Raudami kabinetiga.
Tal on meeles omal ajal sentsatsiooniliselt mõjunud ja paksu pahandust tekitanud juhtum, kus üks õde oma sünnipäevapeol haigla ruumides ülemeelikus meeleolus trepi kõrval seisnud Stalini büsti ümber lükkas, mille tagajärjel diktaatori kuju purunes. “Mis sellest õest sai, ma ei kuulnud, sest tööperiood haiglas sai otsa,” ütles ta.
Värbamiskatse KGB kaastööliseks
Gendeala Kool rääkis selleski, kuidas KGB teda oma kaastööliseks värvata üritas. “Taheti, et ma asuksin tööle postkontorisse ja hakkaksin kirju ja pakke läbi vaatama ja kontrollima. Julgeolekutöötajad avaldasid survet, küsisid, kus ma elan ja mida teen. Õnneks läks korda nende pakkumisele ei öelda.”
Maale tagasi kolides kolhoosi liikmeks Gendeala Kool ei astunud. Külanõukogu andis talle võimaluse hakata oma vanaema põetajaks. “Hooldasin vanaema neliteist aastat.“ Hiljem oli naine Maarja kultuurimajas koristajaks.
Üheksalapselisest perest pärit Gendealal on oma vanuse kohta hea tervis. Praegu elavad ka tema seitse õde-venda. “Eks see tuleb ehk sellest, et meie suguvõsas on üldse vanaks elatud. Mu vanem õde on näiteks 92-aastane.”
Siiani on Gendeala Kooli hobiks kudumine. “Praegu teen näiteks õlasalli. Teen ka kindaid ja sokke. Kui noor olin, meisterdasin ka mänguasju, sest siis polnud neid ju poes piisavalt saada.”
JAAN LUKAS
