Möödunud aastal käivitunud ja 2013. aastani toimiv taimede geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise riiklik programm on jätk eelmisele, põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise programmile, millest juhindusid Jõgeva SAI ja veel neli geneetilist materjali säilitavat asutust ? Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus, Eesti Maaviljeluse Instituudi Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskus EVIKA, Tartu Ülikooli Botaanikaaed ja Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituut ? aastatel 2002-2004. Mõlema programmi käivitamise tingis muuhulgas asjaolu, et Eesti on ratifitseerinud rahvusvaheliste põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside lepingu ning võtnud endale seoses sellega suured rahvusvahelised kohustused. ?Tänu sellele, et meie tänavune taotlus täies mahus rahuldati, saame peale geneetilise materjali säilitamise üha enam keskenduda selle materjali kirjeldamisele. See tõstab aga oluliselt geenipangas talletatavate säilikute väärtust,? ütles Jõgeva SAI geenipanga juhataja Külli Annamaa.
Sordiaretuse Instituudi laborihoones asuva geenipanga kohuseks on säilitada Eesti päritolu tera- ja köögivilja- ning heintaimesortide ning paremate aretiste seemneid ning sordiaretuse lähtematerjalina potentsiaali omavate looduslike heintaimede seemneid. Seemneid säilitatakse niiskuskindlatesse alumiiniumfooliumkotikestesse pakendatult sügavkülmikutes enam kui 18 kraadise miinustemperatuuri juures. Sellistes tingimustes säilib seemnete idanemisvõime väga pikka aega. Ühtekokku on Jõgeva SAI geenipangas umbes 2000 säilikut, viies Eesti geenivaramut hoidvas asutuses kokku aga 4000-5000 säilikut.
Iga säiliku kohta kantakse andmebaasi selle nn passiandmed ehk rahvusvahelise töörühma poolt kindlaks määratud 29 erinevat näitajat. Üksnes nende põhjal on teiste riikide sordiaretajatel aga raske otsustada, kas säilik võiks neile aretusmaterjalina huvi pakkuda või mitte. Seepärast ongi vaja säilikuid täiendavalt kirjeldada.
?Geenipanka talletatud materjali säilimine polnud ohus ka möödunud aastal, mil me kogu taotletud raha ei saanud, aga säilikute iseloomustamise ja kirjeldamise pool küll kannatas,? ütles Külli Annamaa.
300 sorti
Tänavu saadi mulluse 440 000 krooni asemel riigilt 550 000 krooni. Muuhulgas võimaldab see Jõgeva SAI geenipangal täie jõuga osaleda mitmetes rahvusvahelistes koostööprojektides, kus tähtis omaosalus. Üks neist on näiteks Euroopa Liidu poolt rahastatud toidukaera geneetiliste ressursside hindamise projekt, milles osaleb 13 partnerit üheksast riigist. Projekti raames uuritakse kolmesadat kaera sorti, millest 13 on aretatud Eestis.
?Kolmesaja sordi seemned koguti kokku eri riikide geenipankadest ning paljundati. Sel kevadel saavad kõik projektis osalejad seemnematerjali kätte ja külvavad selle katselappidele,? ütles Külli Annamaa. ?Meie kaeraaretusrühmale eesotsas Ilmar Tammega on see küll päris suur lisatöö, aga see-eest saavad nad oma silmaga näha, kuidas kolmsada erinevat sorti meie tingimustes kasvavad. Ning hiljem kuulda ka seda, kuidas needsamad sordid on kasvanud Bulgaarias, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis, Rumeenias ja Saksamaal.?
Eriti huvitavaks teeb asja Külli Annamaa sõnul see, et 13 projekti käigus uuritava Eesti sordi hulgas on tervelt kuus 1930. aastatest pärinevat sorti, mida saab nüüd tänapäeva tehnoloogia abil uurida. Põllukatsete kõrval uuritaksegi sorte laboratooriumides. Laboritöö on aga eri partnerite vahel täpselt ära jagatud.
?Meie jaoks on see, et meid sellisesse projekti võeti, suur tunnustus,? ütles Külli Annamaa.
Poliitika ei mõjuta
Geenipanga igapäevaelus ongi üheks tähtsamaks märksõnaks koostöö: nii instituudisisene, üle-eestiline kui ka rahvusvaheline koostöö. Geeneetiliste ressursside säilitamise ja uurimisega seotud tegevused pole instituudis ju üksnes geenipanga juhataja pärusmaa, vaid suure osa sellealast tööd teevad ära vastavate teemadega tegelevad aretajad. Eestisisese koostöö vajadus tuleneb muuhulgas eelpool mainitud taimede geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise riiklikust programmist.
Rahvusvahelise koostöö vajaduski on geenipanganduses ilmne ning Baltimaade selle ala spetsialistid haarati üle-euroopalisse koostöösse ammu enne Eesti, Läti ja Leedu Euroopa Liitu astumist. 1999. aastast on Eesti näiteks täieõiguslik osaline taimede geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogrammis ECPGR. Selle programmi Eesti-poolne koordinaator on varem Jõgeva SAI teadusdirektori ja praegu Jõgeva maavanema nõuniku ametit pidav Vahur Kukk.
?Kui muidu on rahvusvahelisel koostööl mõnikord niisama udutamise ja raharaiskamise maik juures, siis geneetiliste ressursside alal tehtav rahvusvaheline koostöö on väga konkreetsete eesmärkidega ning sellest tõuseb ka väga konkreetset kasu,? ütles Vahur Kukk. ?Ja mis kõige meeldivam: sedalaadi koostöös pole lõhnagi omakasupüüdlikkusest ega ebademokraatlikkusest. Näiteks põhimõte, et riigi hääleõigus sõltuks tema suurusest, täpsemalt ? tema poolt makstava liikmemaksu suurusest, on ECPGRis alati maha hääletatud. Nii et Eestil on selles organisatsioonis niisama suur sõnaõigus kui Prantsusmaal. Sealjuures saame me programmiga seotud tegevuste täitmiseks, sealhulgas rahvusvahelistes töörühmades osalemiseks, programmi eelarvest sadu kordi rohkem raha kui ise liikmemaksuna maksma peame.?
Geneetiliste ressursside säilitajate omavahelised suhted on aga Külli Annamaa ja Vahur Kuke kinnitusel suisa vennalikud. Näiteks Rootsis asuv Põhjamaade geenipank on Jõgeva SAI geenipangale nii asutamisajal kui ka hiljem kõiges nõu ja jõuga abiks olnud. Muuhulgas säilitatakse selles pangas ka Jõgeva SAI geenipanga varusäilikuid. Meie geenipanga sooje suhteid Peterburi Vavilovi-nimelise Taimekasvatusinstituudi geenipangaga (see on üks maailma suuremaid) ei mõjutanud aga meie pronksöögi. Geenitasandile poliitika ikka tungida ei suuda.
RIINA MÄGI
