Fookuses on õpilaste tervis

Salundi rääkis Vooremaale, et Ühiskondliku Leppe sihtasutus on teinud ümarlaudu erinevates Eesti maakondades vähemalt neli ringi. “Esimene ümarlauateema oli “Kallis laps”, sellele järgnes “Hea tervis” ja seejärel “Riiklik uuenev õppekava”.

Salundi sõnul tundus võimalus kohapeal maakonniti ümarlaudu korraldada inimestele vastuvõetav ja ka väga vajalik, sest nii said paljud nii oma kohalikke kui ka hoopis laiemaid muresid välja öelda.

Vaimne ja füüsiline tervis

Kuna üks teema on neil foorumitel alati olnud põhiharidusega seonduv, siis leiti, et oleks hea, kui see teema saaks laiemalt mõnel foorumil läbi räägitud. Nii koorus ümarlauateema Salundi sõnul välja juba eelmise aasta lõpul. Otsustati jätkata küll maakonniti, kuid mitte kõikides maakondades ja korraga, vaid nendes, kus on ka kohapealseid kaasatulijaid, kes jõuavad ümarlauda organiseerida.

“Esialgseks teemaks oli lihtsalt kooliproblemaatika, laiem teema aga hariduse kättesaadavus. Oleme seda meelt, et hariduse kättesaadavus on alati seotud õpilase tervisega, nii vaimse kui füüsilisega,? rääkis Salundi.

Nii jõuti ümarlaudadeni, milles kajastati kooli vaimset problemaatikat, vaimse ja füüsilise vägivalla seotust ja räägiti sellest, kes millist rolli mängib.

Normaalsed õpilased on häiritud

Võttes fookusesse õpilaste tervise, tuli Salundi sõnul ümarlaudadest selgelt välja sõnum, et küllalt paljud õpilased on häiritud ega saa teha normaalset koolitööd. Paljude puhul on tegemist stressiga ning raskete, ka väga raskete olukordadega, kus lapsed üksteist kiusavad. “See “kiusama? on küll liiga pehme sõna,? nentis Salundi.

Ühiskondliku Leppe sihtasutus soovib hoida laiemat foorumit erinevate maakondadega, alates õpilastest, koolirahvast, maavalitsusest kuni seadusandja ja täitevvõimu esindajani välja, et saaks kuni varasügiseni selliste ümarlauavestlustega jätkata, jäädes ikka sama teema juurde. Septembris oleks plaanis teema kokku võtta.

“Päris selgeltnägija pole meist keegi ja häid valimislahendusi meil täna näha ei ole,? ütles Salundi. Vastasel korral need tema sõnul juba toimiksid. Samas pole ta enda sõnul ka seda meelt, et võiks olla jätkuvalt abitu, et piltlikult öeldes saaks edasi kesta filmi “Klass? olukord.

Kiusajad liistule

“Oleme seda meelt, et kui kõik koos tahavad tegutseda, tuleb minna konkreetsemaks,? kinnitas Salundi. Ka Jõgeva maakonna kokkuvõtvalt ümarlaualt Tabiveres jäi tema sõnul kõlama õpilaste seisukoht, et praeguses koolisituatsioonis pole ohvril üldse võimalik ennast kaitsta ja kui keegi kedagi kaitsma hakkab, siis peetakse teda veel eriti nõrgaks ja siis süveneb rünnak veelgi. Samas ei saa praegu kiusaja suhtes eriti mingeid meetmeid rakendada, sest seda klassifitseeritakse omakorda ahistamiseks ja vägivallaks.

“Mulle sümpatiseeris tõsiselt Tabiveres kohal olnud politsei esindaja, kes ütles selgelt välja, et alates teatud piirist tuleb ikka kiusajad liistule tõmmata. See tuleb lahendada juriidiliselt ja selgelt ning õpilaste õiguste kõrval peab olema ka nende vastutus,? ütles Salundi.

Muutuda konkreetsemaks

Uue haridusministri värskelt välja käidud seisukoht, et direktoritele tuleb anda rohkem sõnaõigust ja õpetajatele võimalus vajadusel ka füüsiliselt sekkuda, võib Salundi sõnul tunduda esmapilgul võib-olla pisut ootamatu.

“Eks nüüd minister peab ise selle veel lahti mõtestama, aga tõepoolest tuleb meil muutuda oluliselt konkreetsemaks. Kiusajate anonüümsusele tuleb tõmmata kriips peale ja neile tõsiselt vastu astuda,? kinnitas Salundi.

Haridusprogrammi juht viitas ka äsja ametisse asunud valitsuse koalitsioonileppele, kus esmakordselt räägitakse õpikeskkonna standarditest.

Jõgevamaal suhteliselt turvaline

“Tabiveres jäi küll mulje, et see kant on võrdlemisi turvaline ja õpilased on Jõgevamaal hoitud nii vaimselt kui füüsiliselt, aga Eestis on ju sadu koole, kus on probleeme servast serva,? rääkis Salundi.

Võrdluseks tõi ta näite, et kui eestlased on koolides valitsevat olukorda rohkem analüüsinud ja näevad erinevaid ülesandeid alates õpilasest läbi pere ja kooli kuni riigini välja, siis Ida-Viru venelased näivad lootvat vaid riigile.

Salundi sõnul kulub liiga palju energiat ja vahendeid nende õpilaste peale, kes on koolikohustuste mittetäitjad, samuti kiusajate korralekutsumiseks ja nendega maadlemiseks, samal ajal jäävad tavalised ja tublid lapsed tähelepanuta.

“Heade laste nimel, kes tahavad õppida, tuleb ka kiusajad saada laua ümber, et suud puhtaks rääkida,? arvas Salundi.

Unustatud klassijuhataja

Samuti märkis Salundi, et klassijuhataja roll on praeguses koolipildis liiga formaalne. “Mõnes koolis ta ka toimib, kuid lisatöö on kehvasti makstud ega tasu pingutamist. Samal ajal ma ei usu, et kõike saab lahendada kooli sotsiaalpedagoogide ja psühholoogide kaudu,? rõhutas ta klassijuhataja tähtsust.

Sotsiaalsele turvalisusele nägi Salundi ohtu ka sallivuse kadumises. “Sallivust jääb meil järjest vähemaks ja ükskõiksust tuleb aina juurde. Ükskõiksete vaikival nõusolekul aga toimubki enamus kuritegusid,? kinnitas ta.

JAANIKA KRESSA

blog comments powered by Disqus