Jõgeva segarahvatantsurühm Kaaratsim naasis ülemöödunud nädalal Itaaliast, kus nad osalesid Montecatini Termes toimunud rahvusvahelisel folkloorifestivalil Sopravista. Folkloorifestivalidel käimine on Kaaratsimi tantsijatele kujunenud osaks nende elustiilist.
Möödunud suvel käis Kaaratsim Horvaatias niisama reisimas. Tänavu otsustati minna teisele poole Aadria merd ehk siis Itaaliasse. Algul kaaluti jälle tavalise huvireisi varianti, ent selgus, et osa tantsijaid on nõus kaasa tulema ainult juhul, kui minnakse festivalile. Nii otsitigi internetist välja sobival ajal ja kohas toimuv festival ning pandi end sinna kirja.
Itaalia-reisi võttis ette seitse tantsupaari ehk neliteist tantsijat. Kokku oli reisiseltskonnas 26 inimest. Kaaratsimile on nimelt aja jooksul tekkinud tugev fänniklubi, kes nendega koos reisida armastab. Osa neist on tantsijate pereliikmed, osa sõbrad. Kaaratsim viibis Montecatini Termes 9.-13. juulini, ent festival kestis tegelikult kauem. Osaleti festivalirongkäigul ja anti kahel õhtul veerandtunnine kontsert. Tantsud, mida Itaalias tantsida, valiti välja ühise arutelu käigus.
“Valisime natuke hoogsamad tantsud, et mitte teiste, näiteks türklaste või iirlaste, taustal liiga aeglased välja näha,” ütles Kaaratsimi tantsija Ene Lõoke. Samuti Kaaratsimis tantsiv Agle Mandre lisas, et festivalil tantsiti tantse, mis jutustavad mingit lugu.
“Tants on universaalne, see võimaldab edastada sõnumit ka siis, kui keelt ei oska,” ütles Agle Mandre. “Mõnede publiku hulgas olnutega kõneldes jäi mulje, et meie tantsude sõnum jõudis kohale.”
Rühma juhendaja Aino Sobaku sõnul imetlesid paljud Kaaratsimi rahvarõivaid ning tahtsid eestlastega koos pilti teha. Kaaratsimi tantsijad ei olnud aga tegelikult ainsad eestlased Montecatini festivalil: lisaks neile osales seal Thea Paluoja juhendatav Rapla noortekoor.
Tühjadel tänavatel
Jaheda kliimaga harjunud eestlastele oli Itaalias praegu valitsev kuumus muidugi raske taluda: kraadiklaas näitas meie tantsijate seal viibides kuni 36 kraadi. Õnneks olid esinemised õhtuti, kui kuumus järele andma hakkas. Samas ei andnud uudishimu Kaaratsimi liikmetele ja fännidele ka südapäeval rahu: kui teised vaikset lõunatundi pidasid, hulkusid nemad mööda inimtühje tänavaid ja tutvusid selle vapustava linna vaatamisväärsustega.
Festivaliprogrammi kuulusid ka mitmesugused vastuvõtud, veinide degusteerimised jne. Tänutäheks anti esinejatele diplom, karikas ja kingitus, milleks olid DVDd paari eelmise festivali salvestistega.
“Tore oleks, kui saaksime tagantjärele ka tänavuse festivali salvestised,” arvasid tantsijad.
Neil oli võimalus jäädvustada oma rühma nimi festivali auraamatusse ning korraldajad näeksid neid hea meelega esinemas ka tuleval aastal. See ei tähenda, et neid oodataks tagasi just Montecatinisse: Sopravista sarja festivale on õige mitu ja need toimuvad eri paikades.
Montecatini festival oli Kaaratsimi ajaloos juba üheteistkümnes rahvusvaheline folkloorifestival. Varem on käidud Venemaal, Tšehhimaal, Leedus, Rootsis (kahel korral), Ungaris (samuti kahel korral) ja Prantsusmaal (kolmel korral). Ehkki sõit, majutus ja toitlustamine tuleb ise kinni maksta, on Kaaratsimi tantsijad ikka ja jälle nõus festivalidele minema.
“See on kujunenud meile justkui osaks elustiilist,” sõnas Ene Lõoke. “Festivalidel õpid tundma teiste rahvaste kultuuri ja näitad enda oma. Festivalirongkäigus või kontserdil esinemisjärge oodates tekib teiste maade esindajatega mõnus ühtsustunne.”
“Kui ikka festivalil ära oled käinud, oled endast mingi märgi maha jätnud,” lisas Agle Mandre.
Festivalilinna kõrval jõutakse alati vaadata ka teisi huvitavaid paiku. Seekord käidi näiteks peale Montecatini Firenzes, Pisas, Veneetsias ja San Marinos. Firenzes käidi, muuseas, rongiga. Pilet Montecatinist Firenzesse ja tagasi maksis vaid 11 eurot ja teekond kestis vaid tunni.
Kämping pimedaks
Rohkete ühiste ettevõtmistega omaseks saanud seltskonnaga on tantsijate meelest hea reisida. Varem ööbiti teel olles telkides, nüüd eelistatakse juba kämpingumajakesi. Ka kaasavõetud kraamist ise toidu valmistamisest on loobutud, sest kämpingutest on kaduma hakanud kööginurgad. Mõnes kämpingus on ainus pistikupesa pesuruumis ja keeda siis toitu seal, kus teised end pesevad! Elektrisüsteemidki ei pruugi toidutegemisele vastu pidada. Kaaratsimi naised meenutasid muiates, kuidas nad oma elektrikannudega kunagi terve kämpingu pimedaks lasid.
Festival polnud siiski ainus tähelepanuväärne sündmus Kaaratsimi 2015.-2016. aasta hooajal: see on neil tervikuna toimekas olnud. Möödunud sügisel valmistuti hoolega rühma 35. sünnipäevaks. Seda peeti detsembri algul Jõgeva kultuurikeskuses. Selleks õhtuks pandi kokku rühma ajaloole tagasi vaatav programm. Sünnipäev peetud, asuti kiiresti II Eesti Naiste Tantsupeo tantse õppima. Ja neid oli päris mitu: mõnda tantsisid ainult naised, mõnda ainult mehed, mõnda aga terve rühm koos. Kaaratsim tegi kaasa kõigil naiste tantsupeo eelüritustel, aga loomulikult ka 11. juuni vihmasel ja tormisel proovipäeval ning kõigil kolmel 12. juuni peokontserdil.
Juunisse mahtusid veel esinemine Jõgeva linna ja Kihnu saare jaanipeol. Kihnu jaanipidu kuulus folkloorifestivali Baltica 2016 pärimuspidude hulka ning merekultuuri aastale kohaselt tantsis Kaaratsim seal mereteemalisi tantse. Kihnu jaanipidu oli eriline kasvõi juba selle poolest, et seal põletati jaanilõkkes traditsiooni kohaselt ära vana paat. Kihnu võtsid tantsijad kaasa ka oma pered. Aasta otsa on rühma liikmed ju tantsimise tõttu palju perest eemal viibinud ning lõpuks tuli neile ka midagi tagasi anda.
Kaaratsimi hooaja lõpetab esinemine 13. augustil Kuremaal toimuval Jõgeva valla sünnipäevapeol, ent juba mõne nädala pärast algab uus hooaeg.
Kaaratsimi elus on praegu põnev ajajärk, sest tantsurühm ja selle juhendaja osalevad Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma (ETR) käivitatud mentorprogrammis. Rühmad, kes sinna valiti, said endale mentorid. Kaaratsimi mentoriteks on Ülo Luht ja tema juhendatav rahvatantsuansambli Kuljus vilistlasrühm. Selle aasta algusest tuleva aasta 1. märtsini kestev ning Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kaudu rahastatav programm näeb ette ühistreeningute läbiviimist mentoritega. Ühe korra on Kaaratsim juba Tallinnas Kuljusega ühisproovi tegemas käinud, oktoobris kohtutakse Koigi mõisas. Kõnealuse programmi eesmärgiks on tõsta tantsurühmade taset ja arendada väiksemate kogemustega juhendajate oskusi. Programmi lõppedes annavad kõik selles osalenud rühmad, Kaaratsim kaasa arvatud, aruandekontserdi. Jõgeva publik jääb seda ilmselt huviga ootama.
RIINA MÄGI
