|
</td> |
Jõgevamaal läbi viidud küsitluse järgi häirib meie maakonna ettevõtjaid enim elektrivõrgu liitumistasu suurus. |
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juht Tiit Urva tõi näite Jõgeva linnast, kus ettevõte suudaks laieneda ning areneda, kuid elektrivõrgu liitumistasu on väga kõrge ning selleks firmal praegu raha ei jätku. Ka linn ei suuda aidata, sest summa on omavalitsuse jaoks liiga suur. “Nii tekib nokk kinni ja saba lahti olukord ning tulemust pole,” nentis Urva.
Keeruline ettevõtet töös hoida
Internetiankeedis küsiti ka hinnangut ettevõtlusega alustamise kohta. Olukord hinnati rahuldavaks nii koduvallas kui ka maakonnas. Ettevõtjad tõid välja, et alustada on väga lihtne, kuid oskustööliste ja maksejõulise klientuuri nappusel on ettevõtet töös hoida hoopis keerulisem. Probleemina nähti ka ettevõtlike inimeste puudumist piirkonnas. Veel häiris ettevõtjaid maakonna väike turg. Ainult kohalikule turule orienteerudes ei pruugi algajal ettevõtjal üldse hästi minna.
Meie maakonnas on vähe kvalifitseeritud tööjõudu ja sellel on ettevõtluskeskkonnale suur mõju. Oluline mõju on sellele ka kohalikul teedevõrgul ja ühistranspordil.
Jõgevamaal on turvaline elada
Ka investeerimiskliimat mõjutavad maakonnas kõrged elektrivõrguga liitumise tasud, tööjõu olemasolu ja kvalifikatsioon. Kahjuks läks Rail Baltic meie maakonnast mööda, siit ei pääse otse lennukiga Riiga ega ka rongiga Peterburi ega Moskvasse.
Ettevõtjad peavad oluliseks turvalisust, mis tähendab, et meie maakonnas on turvaline elada, meil on ilus loodus ning rahulik ja vaikne keskkond. Samuti hinnatakse kõrgelt siinseid koole, lasteaedu ning kultuurimaju. Tiit Urva sõnul ollakse hariduse tasemega üldjuhul rahul.
Teid ja ühistransporti hindasid ettevõtjad kasinateks, samas kui side, veevarustus ja kanalisatsioon on meil korras. Inimestele on oluline liikumine tõmbekeskuste vahel ning Jõgevamaa tõmbekeskuseks on Tartu. Linnadest ja asulatest on parem tõmbekeskusse pääseda, maakonna äärealadelt aga kohati üsna raske, ehk pea võimatugi.
Mis puudutab aga tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonda, siis toodi välja pikad järjekorrad arsti vastuvõtule pääsemiseks. Tõdeti, et sotsiaalhoolekandeasutused on üle mõistuse kallid ning amortiseerunud. Paljud käivad Tartus arsti juures. Enamiku vastanute hinnangul on meditsiin muutunud äriks.
Riigilt võimatu maad saada
Intervjuudes toodi välja, et kõige suurem takistus ettevõtluse arendamisel on riigilt maa saamise võimatus. Näiteks pole riik Saare valla noorteküla arendamiseks seni vallale maad andnud, taotlus on sees olnud juba aastaid.
Veel toodi välja, et riik ei usalda omavalitsusi. Keskvõimul käib Tallinnaga pidev vägikaikavedu, pealinna silmas pidades koostatakse mitmeid seaduseelnõusid, kusjuures unustatakse, et kõige suuremad kaotajad on väikesed omavalitsused, Tallinn ei kaota tegelikult midagi.
Samuti tõid omavalitsusjuhid välja riigi aegunud maksupoliitika ja kõrged elektritariifid. Kehtiv maksupoliitika ei toeta ettevõtlust ega motiveeri omavalitsusi ettevõtjaid aitama. Tiit Urva kinnitusel polegi ühegi riikliku dokumendiga reguleeritud, kuidas kohalik omavalitsus ettevõtjaid peaks toetama. “See on ikkagi kaudne side,” tõdes ta.
Mis puudutab elektritariife, siis häirivad ka omavalitsusjuhte lisaks ülikõrgetele liitumistasudele suured võrgutasud ning kõrge aktsiisimaks. Samal ajal puudub motivatsioon taastuvenergia kasutamiseks.
Omavalitsusjuhid ei toeta haldusreformi, sest valdade liitmine ei too kasu. Koondatakse küll mõned töökohad, aga sellest ei lähe elu kergemaks, vaid pigem keerulisemaks. Omavalitsused toetavad riigireformi ja kohustuste jagamist riigi, omavalitsuste ja maavalitsuste vahel. Maavalitsusel on praegu ainult kontrollija funktsioon, õigust midagi reguleerida pole.
Veel tõid omavalitsused välja, et vallas on küll töötud, kuid ettevõtjad pole huvitatud nende täiendkoolitamisest vajalikul erialal. “Ettevõtjatega kohtudes kuulen, et nad siiski teevad seda, sest neil pole muud väljapääsu. Kui leitakse asjalik inimene, kellega palganumbris kokku lepitakse, tuleb inimene tööle ja ettevõtja koolitab ta välja.”
Uuringu eesmärgiks oli teada saada, milline on sotsiaalmajanduslik olukord maakonnas ning millised konkreetselt ettevõtetega seotud ja ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid. Uuringus oli kokku 10 blokki, kus valdkondi põhjalikumalt uuriti. Küsitleti ettevõtjaid ja ka mittetulundusühinguid, võimalus ankeedile vastata oli ka füüsilisest isikust ettevõtjatel ning eraisikutel, kokku oli vastanuid 154. Kõige rohkem vastas põllumajandus-, metsandus- ja jahindusettevõtjaid, lisaks ehitusettevõtjad, hulgi- ja jaekaupmehed. Eraldi viidi läbi intervjuud omavalitsustöötajate ja arendusjuhtidega, et kuulda nende käest, millised on probleemid seoses ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonnaga ning kuidas keerulistes oludes ellu jääda.
Tiit Urva sõnul tuleb põhjalikult järele mõelda, mida euroraha taotlemise uuel perioodil saaks muuta ja missuguste meetmete abil muudatusi esile kutsuda. Kindlasti on siin olulisteks märksõnadeks nutikas spetsialiseerumine ja spetsiifilisem koostöö ettevõtjate vahel. Julgemalt ja paindlikult tuleb teha koostööd õppe- ja teadusasutustega. Samuti on vallajuhtidel suured ootused maksu- ja regionaalpoliitiliste uuenduste osas, mis toetaksid rohkem maapiirkondade arengut üldiselt ja tagaksid konkreetselt jätkusuutliku arengu Jõgevamaal.
Kogu uuring avalikustatakse JAEKi kodulehel septembri lõpus.
Põhjalikumalt tutvustab Tiit Urva uuringut ka reedesel Vooremaa konverentsil.
i
HELVE LAASIK
